esmaspäev, märts 15, 2004
laup2eval k2isime niciga molluskeid pyydmas. V2hemalt selline plaan oli kyll. LSaime kokku nici kolme s6bra, Beni, Megani ja Pauliga ja panime aga maa poole. Kohas, mille kaudu me alguses mere 22rde tahtsime minna, oli aed ees ja kuri farmer ei lasknud meid oma maadele, pidime niisiis nats edasi s6itma.
Kuulu j2rgi pidi olema just 6ige m66n paua pyydmiseks. Paua on selline karbiga mollusk, keda syyakse, tema karbi sisekylg on aga ilus sinine ja p2rlmutter. Minu kaelaehe on paua kui te m2letate. Maooride puukujudel, mis kujutavad esivanemaid, on silmad pauast. Ja kui need kujud maooride kogunemisamjas poolh2maras reas seisavad, on p2ris hirmutav, sest nende silmad helgivad vastu.
Selleks, et mere 22rde saada, pidime yle j6e minema. K6igil teistel olid veesk6ndimise jalan6ud, mina, vaeseke kakerdasin kuidagi paljajalu yle kivide. Rannas oli palju surnud lambaid. Arvatavasti olid nad yleujutuse ajal j6kke kukkunud, uppunud ja hiljem kaldale uhutud. Ja rand polnud selline kuldse liivaga, vaid hallide kividega, meeletute ajupuu hunnikutega ja siis nende 6nnetute lammastega. Meie marssisime edasi, sest eespool olid suured kaljus ja paua elab just kaljude kyljes vees. Talle peab noa v6i kruvikeerajaga j2rgi sukelduma, et teda kivi kyljest k2tte saada. Kahjuks olid sel p2eval v2ga suured lained, nii et isegi sukeldumisvarustusega poisid leidsid, et on turvalisem molluskieine m6beks teiseks korraks j2tta.
L2idsin rannast hunniku erineva suurusega paua-karpe ja olin igati rahul. meil oli Meganiga t88jaotus, tema kogus p6nevaid kive ja mul on Napierist alates 2ge karbikollektsioon kogunenud, nii et mina korjasin karpe. Megan on Koreast, aga siin ylikoolis k2inud. Alguses mul oli tunne, et tal on ropult hea inglis, aga siis ma sain aru, et ta lihtsalt ytles oh man ja eh rohkem kui mina.
Igal juhul mina meie pauakorjamise yle ei virisenud, karbid k2es ja keegi ei saanud s88dud.Surnud loomi oli niigi palju, muuhulgas olime maanteelt leidnud kaks opossumit ja rannast hylge. Tagasiteel k2isime niciga j6es ujumas, kylm aga m6nus oli. Ja 6htul l2ksime natukeseks kahe paksu tydruku juurde peole, kus oli jube igav.
Pyhap2eva hommik oli kohutavalt kurb. Nici vanemad viisid auto minema. See kord Martinborosse ei j6udnud, kyll aga pyhaba 6htul p2rast t6lket88d botaanikaaeda. See on meil siin suht l2hedal ja m6nus koht jalutamiseks.
T2na olen ma haige. Clint t6i mingi kylmetushaiguse koju ja nyyd k8hime k6ik. k8h-k8h.
6ues on endiselt kakskend kraadi ja me peame r6dul grill6htus88ke. Talve t6ttu l6peb kahe n2dala p2rast kriketihooaeg ja algab ragbi oma.
Kuulu j2rgi pidi olema just 6ige m66n paua pyydmiseks. Paua on selline karbiga mollusk, keda syyakse, tema karbi sisekylg on aga ilus sinine ja p2rlmutter. Minu kaelaehe on paua kui te m2letate. Maooride puukujudel, mis kujutavad esivanemaid, on silmad pauast. Ja kui need kujud maooride kogunemisamjas poolh2maras reas seisavad, on p2ris hirmutav, sest nende silmad helgivad vastu.
Selleks, et mere 22rde saada, pidime yle j6e minema. K6igil teistel olid veesk6ndimise jalan6ud, mina, vaeseke kakerdasin kuidagi paljajalu yle kivide. Rannas oli palju surnud lambaid. Arvatavasti olid nad yleujutuse ajal j6kke kukkunud, uppunud ja hiljem kaldale uhutud. Ja rand polnud selline kuldse liivaga, vaid hallide kividega, meeletute ajupuu hunnikutega ja siis nende 6nnetute lammastega. Meie marssisime edasi, sest eespool olid suured kaljus ja paua elab just kaljude kyljes vees. Talle peab noa v6i kruvikeerajaga j2rgi sukelduma, et teda kivi kyljest k2tte saada. Kahjuks olid sel p2eval v2ga suured lained, nii et isegi sukeldumisvarustusega poisid leidsid, et on turvalisem molluskieine m6beks teiseks korraks j2tta.
L2idsin rannast hunniku erineva suurusega paua-karpe ja olin igati rahul. meil oli Meganiga t88jaotus, tema kogus p6nevaid kive ja mul on Napierist alates 2ge karbikollektsioon kogunenud, nii et mina korjasin karpe. Megan on Koreast, aga siin ylikoolis k2inud. Alguses mul oli tunne, et tal on ropult hea inglis, aga siis ma sain aru, et ta lihtsalt ytles oh man ja eh rohkem kui mina.
Igal juhul mina meie pauakorjamise yle ei virisenud, karbid k2es ja keegi ei saanud s88dud.Surnud loomi oli niigi palju, muuhulgas olime maanteelt leidnud kaks opossumit ja rannast hylge. Tagasiteel k2isime niciga j6es ujumas, kylm aga m6nus oli. Ja 6htul l2ksime natukeseks kahe paksu tydruku juurde peole, kus oli jube igav.
Pyhap2eva hommik oli kohutavalt kurb. Nici vanemad viisid auto minema. See kord Martinborosse ei j6udnud, kyll aga pyhaba 6htul p2rast t6lket88d botaanikaaeda. See on meil siin suht l2hedal ja m6nus koht jalutamiseks.
T2na olen ma haige. Clint t6i mingi kylmetushaiguse koju ja nyyd k8hime k6ik. k8h-k8h.
6ues on endiselt kakskend kraadi ja me peame r6dul grill6htus88ke. Talve t6ttu l6peb kahe n2dala p2rast kriketihooaeg ja algab ragbi oma.
