teisipäev, november 30, 2004

seened

Mulle meeldib see maa, ses siin - nagu Soomeski- on k6ik millelegi allergilised. Praegu on heinanohu kogu maailma vallitanud, Clint, nagu ka k6ik teised inimesed, k2ib ringi, silmad punased peas ja nina kinni.

Niisiis on normaalne olla allergiline. See aga p22stab mind paljudes olukordades. Ma lihtsalt ytlen, et olen seentele allergiline. Mul pole tegelikult aimugi, kas olen v6i ei, lihtsalt m2letan,et kui ma p2ris pisike olin, siis tegid seened muga koledaid asju ja p2rast seda pole mul olnud mingit tahtmist nendega uuesti katsetada.

Eestis hakkavad inimesed mind selel peale kiusama, siin aga kysis kuskil kylas keegi, et kas oled allergiline ja ma leidsin, et see on hiilgav m6te. Just kysiti meie j6ulupeo dietary requirementside kohta ja ma palusin mitte seeni. Mille peale tytarlaps vastu kirjutas, et kas ma olen allergiline v6i mulle nad lihtsalt ei meeldi. Kuigi ma vastust ise p2ris t2pselt ei tea, otsustasin ilma sydametunnistusepiinadeta vastata, et olen allergiline.

Kuigi see minu meelest hirmus ahistamine on: taimetoitlased pole liha suhtes allergilised, aga keegi ei sunni neid liha s88ma. Kui ma seeni ideoloogilistel p6hjustel ei s88ks, kas siis oleks v6imalik need mu menyyst k6rvaldada?

Tervisi,
teie vabatahtlik allergik



esmaspäev, november 29, 2004

Angela ja Bryce'i pulm

Panin meie selle viikendi suursyndmuse pildid yles ja kommenteerisin neid kaa. V2ga arusaamatuks ei tohiks asjade ulg seet6ttu j22da. Aga homme katsun eelmise n2dala teise poole highlightid kirja panna.
Neljap2eval-reedel k2isin h2sti lahedal sotsiaalpoliitika konverentsil, mis mulle lausa pulmal2hedane elamus.

Seniks nautige pilte, sisse logimiseks on v6lus6na uusmeremaa. Ahjaa, kliki pealkirjal, see viib sind albumisse.

kolmapäev, november 24, 2004

J^ULUD ON SUVEL!

Kas te saate aru, et 6ues on palav ja k6ik on kaunistatud j6ulun2nni t2is. Vaateakendel on koos nappides riietes t2did ja j6ulukuused. See on apsaluustelt yle m6istuse! Apsaluutselt.

esmaspäev, november 22, 2004

angela peo pildid

Ma nyyd l6puks sain need pildid yles, mis yhe eelneva sissekandega kokku l2hevad. Kohe varsti saate Angela pulmapilte n2ha, juba see viikend nad abielluvadki! Seniks, password ja login on uusmeremaa.

Abel Tasman II

kes mu jutu algust pole lugenud, kerige k6igepealt eelmise siisekande juurde. Ma lihtsalt tykeldan oma seiklust, et p6nevust yleval hoida.

J2rgnevaid p2evi v6ib kirjeldada kui m88da paksu, tuhedat ja lopsakat kohalikku metsa (native bush) trampimist, ohtralt linde, putukaid, taimi ja h22li. Madusid Uus-Meremaal yldse ei ole.Telk yles, v2ike gaasikeetja v2lja ja kiirnuudlid keema. Kaardipartii, 8ised metsa-ja rannah22led, magama. Yles. Hommikused nuudlid. Telk kokku, marssima.

Teise p2eval hakkas vihma sadama. Kogu 88 sadas ja kolmandal hommikul ka. Aga mille liiga hullusti. K6ndisime m66da niisket ja v2rsket metsa, m2ed aurasid, meri auras.

Paljud kohad olid l2bitavad ainult m66na ajal ja selleks tuli 6iges kohas olla 6igel ajal. Siin on t6us ja m66n v2ga tugevad ja nii lahe oli vaadata tuidas vesi tagasi yles tuli, suure hooga, ja kuidas lahed, mis olid olnud vaid paljas liiv, j2lle vett t2is valgusid ja kuidas v2ikeses krabid oma liivast urgudesse pugesid. Ja keset maad seisnud paadid olid j2rsku j2lle vees.

Ujuma ma veel ei kippunud, kylm oli. Aga k6ige selle kokkuv6tteks v6in 8elda, et tahan veel nii sygavasse loodusesse. Nii hea oli olla kogu maailmast eemal (2ra mobiililevist unistagi), oma poriste saabaste, kiirnuudlite ja maailam k6ige lahedama loodusega.

Abel Tasman

Mul on suurep2rased p6hjused, miks ma l6ike Abel TAsmanil tr2mpimisest varem pole r22kinud. NImelt tulin ma 6htu enne matka Aucklandist intervjueerijaid treenimast ja samal hommikul kui tagasi saabusime, pidin j2rgmisele treeningule tormama.

Aga mul on ka suurep2rased p6hjused, miks sellest tagantj2rgi veel kirjutada - see oli siiralt mu siinviibimise k6ige lahedam kogemus.

Abel TAsman national Park asub L6unasaare p6hjappolsemal kyljel, niisiis suht l6hedal Wellingtonile. Meie l2ksime sinna lennukiga, Wellingtonist Nelsonisse on umbes pool tundi lennata. Nelsonis elab ja t88tab praegu Andrew, perekonnanimega Gaz, kes on clinti mate Napierist, ylikoolis mere - jas keskkonnateadust 6ppinud kutt. Nelsonis t2iendasime oma varusid - Wellingtonist oli meil kaasas telk, magamiskotid, paar lyhikesi ja paar pikki pykse, -kaks t-s2rki ja midagi sooja. Kuna metsas ennast mesta ei saa, pole mingit m6tet ylem22raseid riideid kaasa tassida. K6nnitakse ja magatakse samades riietes. Lisariietega oleksidki seljakotid liiga metsikud tulnud - kaasa tuli kanda viie p2eva toit ja mis iganes sul muud metsas vaja oli.

Meie esimene p2ev oli mulle p2ris raske - kuna olim eallse sel p2eval j6udnud, alustasime tr2mpimist suhteliselt hilja. Meie eesm2rgiks oli j6uda j2rgmisse telkimiskohta, kus oli ouhas joogivesi. Ilm oli palav ja minu kott olu ilmselt umbes viisteist kilo, clinti ona aga tunduvalt metsikum.

Abel TAsmani matkarada on mere22rne ja kui te mu pilte vaatate, leiate imesinise vee, kuldsete randade ja palmipuudega fotosid. Niisugused vaated avanesid meile enamuse esimesest p2evast. Vahel t6usis rada k6rgele metsa ja puud varjasid ranna, siis aga laskus alla randa ja me n2gime k6ige ilusamaid loodusvaateid (ja siis pidime j2lle m2es yles ronima,muidugi). Peaaegu oma esimesse telkimiskohta j6udes l2bisime madala kivise ja kanarbikuse ning kidurm2nnise maastiku, mis mulle meenutas Lohusalut, Clintile aga m6ningais Turu saarestiku saari.

Telkimiskohta j6uda oli lausa fantastiline. Viis tundi hirmsa pakiga k6ndida oli p2ris raske. telikiskohas saime aga palju linde vaadata ja kuulata. Kui te mu pilte vaatate, n2ete musta sinise ja punasega lindu, kes on Pukeko. Ta eriti ei lenda. Enne kui maoorid siia tulid, polnud Uus-Meremaal yhtegi imetajat, ega yldse kedagi, kes lindusid s88nud oleks, sellep2rast nad eriti lennata enam ei viitsinudki. Mis neile hiljem muidugu saatuslikuks sai, maoorid t6id siia nimelt sea, koera ja roti. Siga suri kohe v2lja, ma ei tea, mis sellest koerast sai, aga rotile kangesti meeldisid linnumunad.

hilja novembris

Ma tahtsin igast lahedatest asjadest kirjutaga, aga mul hakkas korraga kurb. Ma olen sellest varem ka r22kinud, et mulle meeldiks, kui eestis elu seisma j22ks sel ajal kui mina 2ra olen.

Mulle meeldib mu elu siin ja ma olen v2ga elevil oma esimeste kiivij6ulude l2henemise p2rast, aga ma igatsen koju ka. Ma m6tlen nii tihti sellest, kuidas ma k6iki n2en kui ma tagasi tulen, ma unistan pelmeenidest ja krevetimerevaigust, ja clint unistab kohukestest (the things that come from the fridge) ja ma m6tlen tihti toredatele asjadele, mida me teha saame kui tagasi tuleme.

Ja siis selgub, et inimestel on omad plaanid ja mingi seletamatu ja napakas r2nnukirg ja et nad ei kavatsegi suvel eestis pysida ja meiega pelmeene n2ost sisse ajada. Mulle tundub see hirmsasti ebaaus.

Ma tahan, et k6ik oleks t2pselt nii nagu ma selle j2tsin.

Muide, kodujuustu ma enam ei peagi igatsema, proovisin kohalikku, mis oli v2hemalt sama hea kui eesti oma. Ja suure vaevaga suudaks ma ka ise borzhisupi kokku keerata, siis te alles n2eksite.

esmaspäev, november 15, 2004

t2na...

tegi clint maailma parima avastuse...Pizza Huti Pizzat saab ka 6hukese p6hjaga tellida! palju parem on.

pühapäev, november 14, 2004

martinborough

t2na k2isime Turneritega (vanaproua Iivi ja tema mees Alan) Martinboroughs. See on v2ike linnake teisel pool m2gesid, linna asutas mees nimega Martin. Kusikil seitsmekymnendate l6pus avastati, et sealne kliima ja pinnas on soboiv maailmatasemel veini kasvatamiseks ja nii hakkasidki sinna veinimajad kerkima. Turnerid olid kaheksakymnendate alguses yhe veinikoha, Te Kairanga akstiaid ostnudd ja n2inud kogu selle piirkonna veinistumist.

Praegu on Martinborough ymbruses veinikoht teises kinni ja nii me s6itsimegi neid m88da, astusime sisse ja muudkui maitsesime veini. Eriti h2id pilte teha mul ei 6nnestunud - viinamarjav2ljade keskel asuvad veinimajad on enamasti madalad ja suht koledad, pildile j22b aga valdavalt vaid majaesine parkimisplats. Iivi ja Alan tulid tagasi suurte veinikastidega (mis seletab, miks me neid esimesel korral kylastaded ohjeldamatult veini j6ime, mida Alan salap2raselt kuskilt juurde tekitas.)

Meie mingeid meeneid s2ilitamiseveine ei ostnud, me nagunii eriti veinis2ilitamisega hakkama ei saa, kyll aga Turnerite Te Kairanga Rosed, mida m6nel j2rgmisel palaval n2dalavahetusel limpsida saame.

Nyyd pean minema, Clintile meeldib kandesti raamat Sirli, Siim ja saladused ja ta n6uab, et me seda edasi loeksime.

teisipäev, november 09, 2004

Angela pidu

Ma hakkan tagumisest otsast peale ja kirjutan k6igepealt angela peost. Me paneme kolme n2dala p2rast j2lle Hawkes Bay'sse, siis kui Angela ja Bryce pulmi peavad.

Hawkes Bay on seesama koht, kus clinti vanemad elavad. nemad on Napieris, aga Angela lapsep6lv m88dus Napieri kaksiklinn hastingsis. Nyyd on ta vanemad aga sinna l2hedale farmi ostnud - viinamarjad, nunnud vissid ja kurjad kuked. Oivaline! Sinna me l2ksimegi koos angela ja veel kahe tsikiga, samal ajal kui Clint ja kutid New Plymouthi idakaldal kihutasid.

Angela on korralikust katolikust perekonnast, kui tema ja Bryce Angela vanemaid kylastasid, pidid nad eraldi tubades magama. Aga p2rast abiellumist muutub k6ik! (k6rvalm2rkus: angela on 22).

Pidu toimus maja taga6ues, kust avanes kaunis vaade yle kyngaste. Kohale tuli hirmus hunnik t2disid ja kusiine, pluss pruutneitsid. Pidime k6ik Angelale yhe tema nimet2hega kingituse tooma. Kuna kungitused sel puhul enamasti vallatud peavad olema, sai hitiks kingitus nimega "edible undies" ( umbes 5 paari).

Hiljem k2skisime Angelal igasuguseid hirmsaid lollusi teha, mida ma ka oma kaameraga usinalt dokumenteerisin. (hiljem panen pildid yles), vedelesime Angela s6branna vesivoodil ja vaatasime filme.

esmaspäev, november 08, 2004

Loomakesed....

Pls 2rge vihake mind. Ma pole enam aastaid kodus viibinud. lL6unasaarelt panin otse Aucklandi umbes, siis sutsuks koju ja siis Angela kanapeople Hawkes Bay's. (Palun eestikeelset vastet sellele peole, mis enne pulmi tehakse). Sealt tormasin j2lle Aucklandi, kus hullumeelseid intervjueerijaid t2na ja homme treenin.

Minu toa reserveeringuga oli midagi valesti l2inud nii et elan hetkel oma hotelli fantastilises penthouse numbris. ^ues on v2ga ilus ja soe ja kui ma siit hirmsast offisist v2lja saan, s88me Aucklandi kaunil kaldapealsel Statsi kulul kaunist 6htus88ki.

Kui ma tagasi j6uan, siis ma
1) kallistan Clinti
2) kirjutan teile L6unasaarest, Aucklandist, Guy Fawkesist, Angela kanapeost, veel igast p6nevatest asjadest.

Ja tagasi lendan juba homme!

This page is powered by Blogger. Isn't yours?