teisipäev, mai 25, 2004
veel clinti eesti keelest
Kuna hobuse-lugu osutus ootamatult populaarseks, olen clinti eesti keele 6pinguid intensiivistanud. ^petasin talle n2dalap2evi,seletasin, et pyhap2eva pyha t2hnedab holy, millest kohe tekitas clint uue v2ljendi pyha paha (nagu holy crap).
Veel kysis ta, kuidas on eesti neeles n6elad, millele j2rgnes kysimus, kas siil on eesti keeles n6elsiga. Selline loominguline 6pilane.
Pyha paha n6elsiga.
Veel kysis ta, kuidas on eesti neeles n6elad, millele j2rgnes kysimus, kas siil on eesti keeles n6elsiga. Selline loominguline 6pilane.
Pyha paha n6elsiga.
pühapäev, mai 23, 2004
segarahvas uusmeremaalased
See oli nii l6bus kui eelmises Itaalia keele tunnis endast r22kima pidime - et nimi ja kust ja nii edasi. Arvasin algul, et k6ik teised ytlevad sono neozelandese, olen uusmeremaalane, aga ei. Peale minu on meil yks imearmas prantsuse tydruk, yks maoori poiss, kes pigem ytleb et ta on maoor kui neozelandese, siis yks tydruk, kes v2idab, et ta on jugoslaavlane, aga ta pole p2ris selget ettekujutust, kust ta p2rit on, syndinud on ta siin, yks hiina p2ritolu austraallane ja viimaks yls vanem mees, kes tahtus 8elda, et ta on naturaliseeritud uusmeremaalane. Tema jaoks oli jumala suur vahe sees, kas naturaliseeritud v6i mitte. Enne oli ta shotlane.
n2dalast sygises
Jah, et esmasba sain teada, et nad mu Statistics New Zealandi t88le v6tavad. Nyyd on aga teised - nadu neile kombeks - kole aeglased ja muudkui saadavad mulle pakkumist ja otsivad mulle lauda. V6i midagi sellist. Nii et ma siis puhkan, endiselt. Loodetavasti enam mitte v2ga kaua.
Ma oskan Itaalia eele s lauseid moodustada. Nyyd on ainult natuke minevikku, tulevikku, eess6nu ja subjunktiivi vaja. Siis 6pin terve s6nastiku p2he ja ongi j2lle yhe keelega korras. Itaalia keelest olengi praegu k6ige rohkem vaimustuses. Ja India toidust. Homme muretsen rohelise karri pl6ga ja muud vajalikud asjad ja aitab sellest jamast, mis valms kujul purgist v2lja tuleb, hakkan ise katsetama.
Muidu oleme siin vaikselt kultuuri nautinud - k2isime neljap2eval teatris raamatu Once were warriors j2rgi tehtud muusikali vaatamas. See on yks maoorilugu, ma vist olen ennegi mainunud. L6ime end ilusti ylesse, ikka ooperiteater ja puha, agakohapeal ootas meid m6nigi yllatus. N2iteks pole kuttodel garderoobi. Hilissygisele kogaselt kannan 6htusel ajal siiski kerget mantlikest, angu ka teised inimesed. Ooeris arvavad nad aga, et istu oma mantli otsas kui tahad. Mida ma siis tegingi. Natukene v66rastav oli vaadata noori, kes mytsid peas saalis istusid ja j22tist s6id. Njah, vanemad inimesed s6id ka j22tist. Ja j6id topsidest kohvi ja veini. V6i limonaadi, mida nad vaatuste vaheajal poest ostmas k2isid. Vaatamata m5nedele erinevustele oli muuskial suhteliselt hea ja see mets;astest publik nii m6negi koha pealt parem kui eesti oma - plaksutamiust, hyydmist, trampimist ja vilistamist k6vasti rohkem kui kunagi eestis. V6ibolla sellep2rast, et publiku hulgas oli palju maoore, need on loomult heatahtlikumad ja emotsionaalsemad tegelased kui pakehad, valged inimesed.
reedel vaatasime filmi Trooja, mis oli Orlando Bloomiga ilus ameerika lugu. Orlando Bloom oli hea, ilus ja ameerika mulle nii ei imponeeri. Ja mul on tunne, et meie kooli kirjanduse tunddes on meil iliasega viletsat t88d tehtud, yldse ei m2leta,mis tegelikult oleks pidanud toimuma. V6i tundus see lugu kirjanduse tundude ajal kole igav ja me tegime hoopis ankega mingit rumalust j2lle.
Isegi clint ja nic teadsid originaallugu paremini, kuigi neile koolis peale shakespeare'i ja witi ihemaera teisi kirjanikke ei 6petatudki. Kohustuslikku kirjandust neil ka ei olnud. Grammatikat nad ka ei 6ppinud, nic 6pib praegu hispaania keelt ja kysib mult, mis on verb (nagu yks klassivend enne l6pukirjandit, juhtub selliseid eestissegi. Arvestades seda, et nad koolis midagi eriti asjalikku ei 6ppinud (loomulikult oli neil keskas majandus, raamatupidamine, trykkimine ja muud praktilised asjad), on mul ikkagi suhteliselt intelligentsed korterikaaslased v2lja kukkunud. Enamuses. Damian, n2iteks, sai hiljuti oma esimese passi ja l2heb varsti esimest korda elus v2lismaale, austraaliasse.
Ma oskan Itaalia eele s lauseid moodustada. Nyyd on ainult natuke minevikku, tulevikku, eess6nu ja subjunktiivi vaja. Siis 6pin terve s6nastiku p2he ja ongi j2lle yhe keelega korras. Itaalia keelest olengi praegu k6ige rohkem vaimustuses. Ja India toidust. Homme muretsen rohelise karri pl6ga ja muud vajalikud asjad ja aitab sellest jamast, mis valms kujul purgist v2lja tuleb, hakkan ise katsetama.
Muidu oleme siin vaikselt kultuuri nautinud - k2isime neljap2eval teatris raamatu Once were warriors j2rgi tehtud muusikali vaatamas. See on yks maoorilugu, ma vist olen ennegi mainunud. L6ime end ilusti ylesse, ikka ooperiteater ja puha, agakohapeal ootas meid m6nigi yllatus. N2iteks pole kuttodel garderoobi. Hilissygisele kogaselt kannan 6htusel ajal siiski kerget mantlikest, angu ka teised inimesed. Ooeris arvavad nad aga, et istu oma mantli otsas kui tahad. Mida ma siis tegingi. Natukene v66rastav oli vaadata noori, kes mytsid peas saalis istusid ja j22tist s6id. Njah, vanemad inimesed s6id ka j22tist. Ja j6id topsidest kohvi ja veini. V6i limonaadi, mida nad vaatuste vaheajal poest ostmas k2isid. Vaatamata m5nedele erinevustele oli muuskial suhteliselt hea ja see mets;astest publik nii m6negi koha pealt parem kui eesti oma - plaksutamiust, hyydmist, trampimist ja vilistamist k6vasti rohkem kui kunagi eestis. V6ibolla sellep2rast, et publiku hulgas oli palju maoore, need on loomult heatahtlikumad ja emotsionaalsemad tegelased kui pakehad, valged inimesed.
reedel vaatasime filmi Trooja, mis oli Orlando Bloomiga ilus ameerika lugu. Orlando Bloom oli hea, ilus ja ameerika mulle nii ei imponeeri. Ja mul on tunne, et meie kooli kirjanduse tunddes on meil iliasega viletsat t88d tehtud, yldse ei m2leta,mis tegelikult oleks pidanud toimuma. V6i tundus see lugu kirjanduse tundude ajal kole igav ja me tegime hoopis ankega mingit rumalust j2lle.
Isegi clint ja nic teadsid originaallugu paremini, kuigi neile koolis peale shakespeare'i ja witi ihemaera teisi kirjanikke ei 6petatudki. Kohustuslikku kirjandust neil ka ei olnud. Grammatikat nad ka ei 6ppinud, nic 6pib praegu hispaania keelt ja kysib mult, mis on verb (nagu yks klassivend enne l6pukirjandit, juhtub selliseid eestissegi. Arvestades seda, et nad koolis midagi eriti asjalikku ei 6ppinud (loomulikult oli neil keskas majandus, raamatupidamine, trykkimine ja muud praktilised asjad), on mul ikkagi suhteliselt intelligentsed korterikaaslased v2lja kukkunud. Enamuses. Damian, n2iteks, sai hiljuti oma esimese passi ja l2heb varsti esimest korda elus v2lismaale, austraaliasse.
teisipäev, mai 18, 2004
Hobuse lugu ja clinti eesti keele 6pingud
Yks hommik hobune joob. Ta joob 6lut ja veini. Siis ta on alkoholisti. Tal ei ole raha, see on suur probleem alkohoolik-hobusele. NIisiis hobune s6idab ronginga linna. Linnas hobune kohtub v2ikse poisiga.
Linnalaps ytleb: No tere hobune! Palun mis teel peal on kool?
Aga hobune ei tea.
Laps ei ole kurb, p2ev on kuum ja p2ikest t2is.
Ta l2heb m2ngima.
Hobune on yksi ja janune. Hobune r22gib musta keelega. Kus kurat baar on, noh? Muidugi tal ei ole raha, niisiis hobune t88tab joogi eest baaris. Kahjuks hobuse k2si on paha klaasi hoidmiseks. Hobune on kurb.
Aga siis ta teab hobune peab s88ma rohtu ja ei jooma olut ja veini. Hobune l2heb koju ja on hea.
Linnalaps ytleb: No tere hobune! Palun mis teel peal on kool?
Aga hobune ei tea.
Laps ei ole kurb, p2ev on kuum ja p2ikest t2is.
Ta l2heb m2ngima.
Hobune on yksi ja janune. Hobune r22gib musta keelega. Kus kurat baar on, noh? Muidugi tal ei ole raha, niisiis hobune t88tab joogi eest baaris. Kahjuks hobuse k2si on paha klaasi hoidmiseks. Hobune on kurb.
Aga siis ta teab hobune peab s88ma rohtu ja ei jooma olut ja veini. Hobune l2heb koju ja on hea.
esmaspäev, mai 17, 2004
sellest ja teisest kaa
siin on kysitud, et kuidas mu synna l2ks. Imeh2sti, t2h. Algas teine jube vara, sest clintil oli test ja minul Itaalia keel.Clint kinkis mulle yhe h2sti laheda lauam2ngu. Selle nimi on snakes and ladders ja see on klaasist tehtud, aga meenutab meie tsirkusem2ngu. M2ngunupud on ka klaasist, t2psemalt shot-klaasid (no ytle mulle ise parem vaste, need millest tekiilat juuakse n2iteks.) Noh ja siis tuleb t2ringut veeretada ja edasi liikuda ja m6ne v2lja peal on klaasi m2rk, siis tuleb juua.Veel sain clintilt pildiraami, kuhu me pidid tulevad ja kuumaveepudeli. Algul ma m6tsin, et jube n6me kink, aga eile kogesin, mis tunne on minna linade vahele, mis polegi j22kylmad.
Itaalia keelest tagasi tulles leidsin imekauni lillekimbu, mille kallid s6brad eestist mingi v6luv2ega uus-meremaale olid saanud.Ja kogu yrotus kukkus v2lja suhteliselt nii nagu plaanitud. K6ik pl2tserdasid r66msalt vesiv2rvidega, m2ngisid malet ja muidugi uut madude ja redelite m2ngu, j6id veini ja olid r66misad. Erinevad inimesed tulid v2he eri aegade, nii et oli aega k6igiga suhelda. Eriti r66mus olen ma,et mul on uus s6branna Isabelle, ta on prantslane ja k2ib muga koos itaalia keeles.
^htul l2ksime yhe aieseccari 21. synnale, mis oli muidu l6bus, aga 21. synnip2ev on anglosaksi maades mingielu t2htis syndmus, ja see t2hendas vanavanemaid ja pikki k6nesid, mis oli juube igav ja minu meelest ka naeruv22rne, miks pidada selliseid elut88 k6nesid kui laps alles 21 on.
T2na saabus kink clinti vanematelt - opossumivillazsed kindad,imearmas roosa top, kreem ja suur shokolaadikook. see oli nii armas. Clint pold oma vanematele maininudki mu synnat, aga clinti emal oli kuidagi meeles, kuigi r22kisime sellest sada aastat tagasi Napier'is.
Hakkan siin vist varsti t88le ka. Aga ma pole veel midagi alla kirjutanud nii et ma paari p2eva p2rast r22gin l2hemalt.
Itaalia keelest tagasi tulles leidsin imekauni lillekimbu, mille kallid s6brad eestist mingi v6luv2ega uus-meremaale olid saanud.Ja kogu yrotus kukkus v2lja suhteliselt nii nagu plaanitud. K6ik pl2tserdasid r66msalt vesiv2rvidega, m2ngisid malet ja muidugi uut madude ja redelite m2ngu, j6id veini ja olid r66misad. Erinevad inimesed tulid v2he eri aegade, nii et oli aega k6igiga suhelda. Eriti r66mus olen ma,et mul on uus s6branna Isabelle, ta on prantslane ja k2ib muga koos itaalia keeles.
^htul l2ksime yhe aieseccari 21. synnale, mis oli muidu l6bus, aga 21. synnip2ev on anglosaksi maades mingielu t2htis syndmus, ja see t2hendas vanavanemaid ja pikki k6nesid, mis oli juube igav ja minu meelest ka naeruv22rne, miks pidada selliseid elut88 k6nesid kui laps alles 21 on.
T2na saabus kink clinti vanematelt - opossumivillazsed kindad,imearmas roosa top, kreem ja suur shokolaadikook. see oli nii armas. Clint pold oma vanematele maininudki mu synnat, aga clinti emal oli kuidagi meeles, kuigi r22kisime sellest sada aastat tagasi Napier'is.
Hakkan siin vist varsti t88le ka. Aga ma pole veel midagi alla kirjutanud nii et ma paari p2eva p2rast r22gin l2hemalt.
laupäev, mai 15, 2004
synnip22v!
Tere ja imet2nud mashale ja trile, ankele, annelile, raimole, kaerale, melile ja s6durpoiss Antile. Mul on nii r66mus meel!Aga nyyd koogile. Kommentaaridesse ootan k6igi 6nnitlusi. T2h!
teisipäev, mai 11, 2004
fotod
Siin on nyyd mu viikendi pildid- nici, pipi, nicki ja bexi l6petamine ja taranaki. Ma yritasin kaks korda piltidele allikirju panna, aga nad kadusid 2ra ja siis ma vihastasin, nii et panen need hiljem. Aga nad k2ivad yleelmise sissekandega kokku, nii et vast m6istate, mis toimub. Nagu loodusest n2ha, pole meie sygis siin nii vilets midagi. Ja kui kuri kapitalistlik pildialbum teilt passe n6uab, on kasutajaks ikka uusmeremaa ja passwordiks kaa.
esmaspäev, mai 10, 2004
synna
HELLO!
I will have my birthday party a bit later than planned as some of my favoutite girls will be away this weekend. However, you are invitad to join my small and relaxed party in the style of HEDONISM AND DECADENCE on Saturday, the 15th of May.
The way I have planned it is that you all can join us in our palace up the steps after 2 pm for the whole day lasting drinking of sparkling wine, home cinema with the best selected films (some of them might be European, but there is nothing to be afraid of).
Just some key words to describe my birthday would be strawberries, chess, jazz, being lazy and wearing a white dress, watercolours, more wine, being more relaxed.
Please bring all your friends as I still don’t have too many and if you have more ideas that go with hedonism and decadence, I would be happy to hear about it.
So see you all in my salon 152A Raroa rd on Saturday!
Eeva
I will have my birthday party a bit later than planned as some of my favoutite girls will be away this weekend. However, you are invitad to join my small and relaxed party in the style of HEDONISM AND DECADENCE on Saturday, the 15th of May.
The way I have planned it is that you all can join us in our palace up the steps after 2 pm for the whole day lasting drinking of sparkling wine, home cinema with the best selected films (some of them might be European, but there is nothing to be afraid of).
Just some key words to describe my birthday would be strawberries, chess, jazz, being lazy and wearing a white dress, watercolours, more wine, being more relaxed.
Please bring all your friends as I still don’t have too many and if you have more ideas that go with hedonism and decadence, I would be happy to hear about it.
So see you all in my salon 152A Raroa rd on Saturday!
Eeva
Taranaki ja New Plymouth
Mul oli hirmus tore viikend! Startisime reede 6htul p2rast 6htus88ki Angela ja Bryce’I juures ja siis s6itsime lihtsalt kole kaua m88da pimedat teed. Reede 88sel olime Bryce’I vanemate juures mingi kolkend kilti New Plymouthist.
Hommikul yritati mulle esimese asjana mount Taranakit n2idata, mis on hirmus suur ja k6rgub yle kogu regioooni. Kahjuks oli aga piilvine ja m2ge samah2sti kui polnud olemas. Yritasime siis l2hemalt vaadata, s6itsime m2e jalamile, kus hullud m2gironijad oma teed alustavad ja 6ppisime v2ikeses muuseumis m2e kohta k6ike, mis v6imalik. Kahjuks oli pilvedele lisandunud paks udu, nii et mul oli raskusi oma kaaslaste n2gemisega, m2est r22kimata. Iga aasta pidi m2gironimisel nii 50 inimest surma saama, nii et ma hakkasin juba uskuma, et mount Taranaki on mingi kohalik legend, mida tegelikult polegi olemas.
L2ksime New Plymouthi ja kohtusime Bryce’I vanavanemayega. Nende yks tytar on v2lismaal reisimas ja nyyd oli Bryce’I ylesanne 6petada vanaema e-maili kasutama. Sellega sai muidugi hulka nalja. P2rast l6unas88ki vanematega l2ksime Taranaki muuseumi, kus saime teada k6ik regiooni ajaoost. Siin olid p6hiliselt Poola ja Shveitsi sisser2ndajad. Osad Poolakad, kes olid migratsioonikompaniidele koledat raha maksnud, toodi Taranakisse heas usus, et nad l2hevad USA-sse.
T2nu m2ele, mis m6jutab kliimat, sajab Taranakis kogu aeg (Vastupidiselt Hawkes’Bay’le teisel pool saart, kus clinti vanemad elavad ja kus on alati ilus ilm). Aga Taranakis on v2ga viljakad mullad. Hmm, sel on vist midagi tegemist vulkaanilisepinnasega. Igal juhul on see pigem lehma-kui lambamaa ja siin tehakse umbes pool maailma juustust v6i nii. Vulkaanist niipalju, et jah, Mount Taranaki on akitiivne vulkaan, mis viimati purskas 250 aastat tagasi ja keegi ei tea, millal tal j2lle purskamise tuju peale tuleb. Nii on muide poole Uus-Meremaale. Isegi Auckland on vulkaanide peale ehitatud, need vist 6nneks mitteaktiivsed.
Taranaki rannas on must liiv, see tuleb suurest rauasisaldusest. Ja hea ilmaga n2eb peaaegu et Austraaliat. Kohtusime Bryce’I s6pradega ja k2isime Laup2eva 6htul kahel peol. Yhel peol oli h2st armas neljaastane tshikk, kellega ma v2ga h2sti l2bi sain. Enamasti ma kardan v2lismaa lapsi, sest am arvan, et nemad kardavad mind, aga tegelikult on mul siiamaani 6nneks l2inud. Kohtasiem inimesi, kes elavad maal ja on selle yle 6nnelikud. Ja peavad midugi lehmi.
Teisel peol r22ksisn p6hiliselt kohalike pensin2ridega. Need on sellised r66msad ja roosad ja kihutavad mootorratastega ringi. Eluaeg koledal kombel t88d teinud ja nyyd anudivad elu. Uus-meremaalt kunagi v2ljas pole k2inud, ei taha ka, sinu elu neid ei huvita, aga enda omast r22givad r66msal meelel ja ilmse rahuloluga. Tegelikult oli see jumala huvitav.
Pyhap2eval ratsutasime Bryce’I s6prade farmis hobusega. Clint kartis koledasti, hahaa, mulle meeldib, hiljem ratsutasin isegi sadulata. Hobune oli loomulikult omaniku n88ri otsas ja p6giliselt k6ndis, natuke traavis ka.
S6ime emadep2eval6unat Bryce’I vanavanematega, tegasiteel kohtusime Bryce’I vanemaid, kes olid kogu viikendi tr2mpimas olnud ja j6udsime pyhap2eval v2sinud ja 6nnelikena tagasi linna inimeste sekka.
Varsti panen pildid ka yles.
Hommikul yritati mulle esimese asjana mount Taranakit n2idata, mis on hirmus suur ja k6rgub yle kogu regioooni. Kahjuks oli aga piilvine ja m2ge samah2sti kui polnud olemas. Yritasime siis l2hemalt vaadata, s6itsime m2e jalamile, kus hullud m2gironijad oma teed alustavad ja 6ppisime v2ikeses muuseumis m2e kohta k6ike, mis v6imalik. Kahjuks oli pilvedele lisandunud paks udu, nii et mul oli raskusi oma kaaslaste n2gemisega, m2est r22kimata. Iga aasta pidi m2gironimisel nii 50 inimest surma saama, nii et ma hakkasin juba uskuma, et mount Taranaki on mingi kohalik legend, mida tegelikult polegi olemas.
L2ksime New Plymouthi ja kohtusime Bryce’I vanavanemayega. Nende yks tytar on v2lismaal reisimas ja nyyd oli Bryce’I ylesanne 6petada vanaema e-maili kasutama. Sellega sai muidugi hulka nalja. P2rast l6unas88ki vanematega l2ksime Taranaki muuseumi, kus saime teada k6ik regiooni ajaoost. Siin olid p6hiliselt Poola ja Shveitsi sisser2ndajad. Osad Poolakad, kes olid migratsioonikompaniidele koledat raha maksnud, toodi Taranakisse heas usus, et nad l2hevad USA-sse.
T2nu m2ele, mis m6jutab kliimat, sajab Taranakis kogu aeg (Vastupidiselt Hawkes’Bay’le teisel pool saart, kus clinti vanemad elavad ja kus on alati ilus ilm). Aga Taranakis on v2ga viljakad mullad. Hmm, sel on vist midagi tegemist vulkaanilisepinnasega. Igal juhul on see pigem lehma-kui lambamaa ja siin tehakse umbes pool maailma juustust v6i nii. Vulkaanist niipalju, et jah, Mount Taranaki on akitiivne vulkaan, mis viimati purskas 250 aastat tagasi ja keegi ei tea, millal tal j2lle purskamise tuju peale tuleb. Nii on muide poole Uus-Meremaale. Isegi Auckland on vulkaanide peale ehitatud, need vist 6nneks mitteaktiivsed.
Taranaki rannas on must liiv, see tuleb suurest rauasisaldusest. Ja hea ilmaga n2eb peaaegu et Austraaliat. Kohtusime Bryce’I s6pradega ja k2isime Laup2eva 6htul kahel peol. Yhel peol oli h2st armas neljaastane tshikk, kellega ma v2ga h2sti l2bi sain. Enamasti ma kardan v2lismaa lapsi, sest am arvan, et nemad kardavad mind, aga tegelikult on mul siiamaani 6nneks l2inud. Kohtasiem inimesi, kes elavad maal ja on selle yle 6nnelikud. Ja peavad midugi lehmi.
Teisel peol r22ksisn p6hiliselt kohalike pensin2ridega. Need on sellised r66msad ja roosad ja kihutavad mootorratastega ringi. Eluaeg koledal kombel t88d teinud ja nyyd anudivad elu. Uus-meremaalt kunagi v2ljas pole k2inud, ei taha ka, sinu elu neid ei huvita, aga enda omast r22givad r66msal meelel ja ilmse rahuloluga. Tegelikult oli see jumala huvitav.
Pyhap2eval ratsutasime Bryce’I s6prade farmis hobusega. Clint kartis koledasti, hahaa, mulle meeldib, hiljem ratsutasin isegi sadulata. Hobune oli loomulikult omaniku n88ri otsas ja p6giliselt k6ndis, natuke traavis ka.
S6ime emadep2eval6unat Bryce’I vanavanematega, tegasiteel kohtusime Bryce’I vanemaid, kes olid kogu viikendi tr2mpimas olnud ja j6udsime pyhap2eval v2sinud ja 6nnelikena tagasi linna inimeste sekka.
Varsti panen pildid ka yles.
reede, mai 07, 2004
Taranaki
N2e, Suure saias6ja juttu ei saanudki l6petatud. No eks see ilmub siis regulaarsetele lugejatele regulaarselt meie n2dalal6pilisas.Pealegi pole t2na kena nici sarjata, teisel l6petamine ja puha.
Sel n2dalal olen end kirja pannud kolme v2rbamisbyroosse, ja k6ige igavam asi maailmas tundub kellegi Eeva t88ajalugu iga p2ev yle ja yle r22kida, j2rgmisele v2rbamist2dile. (Kui ma oma unistuste t88kohta statistikas ei saa, panen end kirja k6igisse byroodesse ja sel p2eval kui ma yht v2rbamisONU n2en, ostan ma suure tordi ja teen metsiku peo).
Unistuste t8koha tyybid on aga elu aeglased oma otsustega. See tundub juba unistuste t88koht sellep2rast, et nad seal vist suurt midagi ei tee.
TEgelt tahtsin ma ag seda 8elda, et sel n2dalavahetusel olen ma Taranakis See on umbes sama kaugel kui Napier, aga Austraalia-poolses kyljes. Et siis vist Tasmaania mere, mitte Vaikse Ookeani pool. Tarnaki pealinn on New Plymouth (jah, jube originaalne t6epoolest) ja me l2hme sinna Angela ja Bryce'iga. Bryce on sealtkandist p2rit. Ja ma just loen yht raamatt maooride elust Taranakis neljakymnendatel. Kuidas neile elekter majja pandi ja kuidas nad raadiot kuulasid. Aga sellest, mis seal praegu toimub, ei tea ma suurt midagi. Sellep2rast me l2hmegi vaatama, hiljem saan kirjutada ja pilte n2idata, onju.
Aa, ja mul oli nii naljakas unen2gu, milles oli kollane kass Pierre, kellega pidi prantsuse keeles r22ima.
Sel n2dalal olen end kirja pannud kolme v2rbamisbyroosse, ja k6ige igavam asi maailmas tundub kellegi Eeva t88ajalugu iga p2ev yle ja yle r22kida, j2rgmisele v2rbamist2dile. (Kui ma oma unistuste t88kohta statistikas ei saa, panen end kirja k6igisse byroodesse ja sel p2eval kui ma yht v2rbamisONU n2en, ostan ma suure tordi ja teen metsiku peo).
Unistuste t8koha tyybid on aga elu aeglased oma otsustega. See tundub juba unistuste t88koht sellep2rast, et nad seal vist suurt midagi ei tee.
TEgelt tahtsin ma ag seda 8elda, et sel n2dalavahetusel olen ma Taranakis See on umbes sama kaugel kui Napier, aga Austraalia-poolses kyljes. Et siis vist Tasmaania mere, mitte Vaikse Ookeani pool. Tarnaki pealinn on New Plymouth (jah, jube originaalne t6epoolest) ja me l2hme sinna Angela ja Bryce'iga. Bryce on sealtkandist p2rit. Ja ma just loen yht raamatt maooride elust Taranakis neljakymnendatel. Kuidas neile elekter majja pandi ja kuidas nad raadiot kuulasid. Aga sellest, mis seal praegu toimub, ei tea ma suurt midagi. Sellep2rast me l2hmegi vaatama, hiljem saan kirjutada ja pilte n2idata, onju.
Aa, ja mul oli nii naljakas unen2gu, milles oli kollane kass Pierre, kellega pidi prantsuse keeles r22ima.
esmaspäev, mai 03, 2004
flatting
ma lihtsalt tahtsin 8elda paar s6na koos elamise kohta. Mitte clintiga, sellega olen ma igati harjunud, vaid clinti, nici ja damianiga. Eile, n2iteks oli meil Suur Saiav6itlus.
laupäev, mai 01, 2004
Minu esimene p2ev Euroopa Liidu kodanikuna
Hommikul oli minu esimene Itaalia keele tund. Igati p2evakohane. Siis l2ksime clintiga frank kittsi parki, kus pidi toimuma konstert Euroopa Liidu auks ja kiituseks, Ungari konsulaat vist korraldas. Aga vihma sadas ja kontsert lykati homseks edasi. Vastu tuli meile hoopis Maiparaad. Aus6na, ma olin nii kurb, et mul kaamerat kaasas polnud, sest tegu oli elus marssivate inimeste ja orkestriga, lehvisid punalipud. Kaasaarvatud vanad N6ukogude Liidu lipud.
Uus-Meremaalastel on tegelikult oma t88rahva pyha mingil teisel kuup2eval, aga ju siis need hipid ja punkarid tahtsid kole rahvusvahelised olla. S2ttisid end siis mere22rsesse keskplatsi maha ja hakkasid k6nesid pidama, et ikka paha kapitalism ja globaliseerumine ja meie teame, kuidas maailma ehitada tuleb.
olin suht tige, sest Euroopa Liidu peo asemel olin sattunud rumalate hipide hulka, kes p2ris t2pselt ise ka aru ei saanud, mida r22kisid ja mis symbooliukaga vehkisid. Kolm inimest olid enda suureks h2rjaks maskeerinud, see mulle ainsana meeldis. No meie tulime sealt tulema, kaua ikka sihukest koledust nagu heaoluyhiskonna noorte maiparaad taluda jaksab. Ja mul oli lausa piinlik oma kaasrajoonlaste p2rast (me elame hipide oru kohal).
L2ksime clintiga hoopis Euroopa Liidu puhul India toitu s88ma. Ja tagasi tulles avastasin, et olin meie oru hipisid ilma asjata syydistanud. Nad olid rahulikult meie pargis, m2ngisid lahedat trummi ja bassi ja pidasid legalise ganja-yritust. Vot need inimesed v2hemalt teavad, mille eest nad v6itlevad. Oli v2ga meeldiv 6hustik, toredad suitsetavad hipid, rohelised kanepidekoratsioonid ja hea muusika. See tegi mu tuju paremaks. Pole ju m6tet lollide punaliplaste p2rast muretseda. Terve laup2ev ju veel ees. Ja ma oskan itaalia keeles mitut asja 8elda. See mu enda v2ike celebration, et k6ik mu perekond nyyd Euroopa liidu kodanikud on.
Hommikul oli minu esimene Itaalia keele tund. Igati p2evakohane. Siis l2ksime clintiga frank kittsi parki, kus pidi toimuma konstert Euroopa Liidu auks ja kiituseks, Ungari konsulaat vist korraldas. Aga vihma sadas ja kontsert lykati homseks edasi. Vastu tuli meile hoopis Maiparaad. Aus6na, ma olin nii kurb, et mul kaamerat kaasas polnud, sest tegu oli elus marssivate inimeste ja orkestriga, lehvisid punalipud. Kaasaarvatud vanad N6ukogude Liidu lipud.
Uus-Meremaalastel on tegelikult oma t88rahva pyha mingil teisel kuup2eval, aga ju siis need hipid ja punkarid tahtsid kole rahvusvahelised olla. S2ttisid end siis mere22rsesse keskplatsi maha ja hakkasid k6nesid pidama, et ikka paha kapitalism ja globaliseerumine ja meie teame, kuidas maailma ehitada tuleb.
olin suht tige, sest Euroopa Liidu peo asemel olin sattunud rumalate hipide hulka, kes p2ris t2pselt ise ka aru ei saanud, mida r22kisid ja mis symbooliukaga vehkisid. Kolm inimest olid enda suureks h2rjaks maskeerinud, see mulle ainsana meeldis. No meie tulime sealt tulema, kaua ikka sihukest koledust nagu heaoluyhiskonna noorte maiparaad taluda jaksab. Ja mul oli lausa piinlik oma kaasrajoonlaste p2rast (me elame hipide oru kohal).
L2ksime clintiga hoopis Euroopa Liidu puhul India toitu s88ma. Ja tagasi tulles avastasin, et olin meie oru hipisid ilma asjata syydistanud. Nad olid rahulikult meie pargis, m2ngisid lahedat trummi ja bassi ja pidasid legalise ganja-yritust. Vot need inimesed v2hemalt teavad, mille eest nad v6itlevad. Oli v2ga meeldiv 6hustik, toredad suitsetavad hipid, rohelised kanepidekoratsioonid ja hea muusika. See tegi mu tuju paremaks. Pole ju m6tet lollide punaliplaste p2rast muretseda. Terve laup2ev ju veel ees. Ja ma oskan itaalia keeles mitut asja 8elda. See mu enda v2ike celebration, et k6ik mu perekond nyyd Euroopa liidu kodanikud on.
