uusmeremaamaoor nõu moor

ainult üks pisike wee meeldetuletus, et olen Tallinnas ja liigun heameelega õhtuti linna peal, kui keegi kutsub. Ja sissekannetega kodumaa elust ei saa ma traditsiooniliselt jälle hakkama, nii et blog avaneb mu seiklusteks jälle üheksandal jaanuaril kui tagasi Ungaris olen. Jaanuar peaks seal muide ülilõbus tulema, palju külalisi ja.

Aga te muudkui helistage sellele numbrile, mis mul suvel oli, kutsuge kohvile ja veinile, kinno ja aliaseõhtutele. Sel ajal kuima oma kahe järelejäänud esseega ei maadle, tahan lõbutseda vanade ja headega.

Käisin eile ühe oma koolikaaslase juures õhtusöögil, tema tüdruksõber on Indiast ja see oli ausõna parim toit, mis ma Ungaris saanud olen. Õhtusöögi ajal juhtus üks huvitav tõik. Minu tuttav Beau, tore ameerika poiss, kes siin õigust õpib, mainis mingi hetk, et ta elas vahepeal jaapanis kaks aastat. Mille peale ma siis küsin, et mis sa seal tegid. Tema, et misjonär. Ma vaatan talle segadusega otsa, mille peale ta vastab, et usumisjonär mormooni kirikule. Ma siis ootan hetke, et on nali või ei, aga poiss jäi tõsiseks. Ma kohe ei osanudki midagi öelda. Nad on igal pool, ka seal, kus sa neid kõige vähem kohata ootad. Ka sinu kena Ameeriklasest tuttav võib tulla Utah'st!

See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi. Selle
semestrilõpu pärast ei lõpe veel meie püha üritus. Aidaku meid Durkheim.

Homme on mul viimane loeng, õnneks isegi mitte loeng vaid film. Olen vimasel nädalal teinud kaks eksamit, kaks ettekannet ja miljonisõnalise essee, pluss muidugi tavaline loenguteks ettevalmistamine. Koolis on olnud naljakas õhkkond, vahepeal oleme stressist kokku kukkumas, vahepeal naerame end lolliks, sest me ei suuda enam ühtegi mõistlikku mõtet ega lauset produtseerida, me ei suuda meeles pidada, mida me järgmisena tegema peame ja kõnnime arutult üksteise kannul raamatukogu, osakonna, arvutiklassi ja kohviautomaadi vahet.

Tulen teisipäeval koju ja kohtun heameelega kõigi inimestega, kuid minuga koos tulevad ka kolm kirjutamata esseed ja natukene strassi. Sellega seoses on mul palve: kallid sõbrad, kes te veel Tartu Ülikooli õpilased olete, kas keegi saaks mulle vaheajaks laenata oma ebsco ja j-store'i passi? Siinne ülikool pole veel seda süsteemi leiutanud, mis tartus oli ja ajakirjadele saab läheneda ainult kooli arvutiklassist. Mis on Eestis olles pisut keeruline.

Niisiis kolmapäevast kohtume. Ilmselt Rahvusraamatukogu kohvikus.

Vahel ma mõtlen kohe pikalt selel üle, kuidas inglisekeelne down-under ilusasti eesti keelde tõlkida. Vaatan siin parajasti raamatuid, mida ma eestis lugema pean oma lõpuka jaoks ja kannäe:
"Reis allapoole vööd [Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori kontsertmatk Uus-Meremaale ja Austraaliasse."

Niisiis: ma elasin allpool vööd ja minu uurimistöö tuleb vööalustest eestlastest.

no nüüd enam lambipirnimuret ei ole, sest elekter on soortuks läinud.. Tulin koju,vajutasin lülitile,järgnes üks suur kõmm ja pimedus. Nii et nüüd ma istun ja ootan siin, et Gergö tuleks ja asja üle vaataks. Loodetavasti on tegu millegi lihtsaga nagu korgid väljas. Aga mina küll neid ungari korke näppima ei hakka. No õnneks töötab mu läppar edukalt ka patakatega ja on tunginud kellegi tiese wireless-networki, nii et teoreeriliselt saaks ma ka koolitöid teha.
Sellest ungari-kogemusest oleks ma oma hirmtihedal eksamiperioodil küll loobunud.

...pole nii väsinud olnud sellest ajast saadik kui ma oma bakatööd kirjutasin. Ja lõppu veel ei paista. Aga kaevelda (kaebelda?)pole vist kah mõtet, sest tegelikult on huvitav ja lõpuks on minul magstrikraad ja teil ei ole!

No kus kurat siin linans lambipirne müüakse? Ma soojendan juba mitmendat päeva oma suppi küünlavalgel, sest kuigi olen kõik lähedased poed läbi kamminud, sellist väärt kraami nagu pirne sealt ei leia.
Kas ma pean oma maal (st ühikas) elavatele kursaõdedele tellimuse kirja panema? No ei lähe lambipirnide pärasi Ikeasse, Ikea on kurjast, sealt väljuksin ma pärast poole uue koduga.

üks neist suurtest pruunidest palakatest hakaks oma konksude otsast ära tulema ja ma ei ulatanud isegi lauale ronides seda tagasi panna. Ja üldse oli see nii kole. Kui mitte keegi minu vastasmaja naabritest ei kasuta muid kardinaid peake sovjetiaegsete valgete nailonmoodustiste, miks peaksin minagi? Tegelikult on hea näha, et nendega on kõik korras, kass on süüa saanud ja. Elagu integratsioon Csengeri tänavasse!

olen avastanud hea undari köögi saladuse: võtad mingi tavalise toidu, lisad lusikatäie paprikapastat ja pisut egri bikaveri.
Näiteks: praadida hakkliha, paprikapasta, worchesteri kastme ja egri bikaveriga. nämm!
kanasupp paprikapasta, mee ja egri bikaveriga. Suurepärane.
Ja nii edasi

vorstit�di 

h��gvein!!! 

ohtralt maiustusi 

kursa�dede juditi ja ancaga j�rjekorsdel j�uluturul 

las j�uluhooaeg algab, mul pole selle vastu midagi 

kaunis j�ululaat, kust saab hoogveini ja kastaneid ja ilusaid k��nlaid ja villaseid k�pikuid ja k�ike muud vajalikku