laupäev, mai 01, 2004
Minu esimene p2ev Euroopa Liidu kodanikuna
Hommikul oli minu esimene Itaalia keele tund. Igati p2evakohane. Siis l2ksime clintiga frank kittsi parki, kus pidi toimuma konstert Euroopa Liidu auks ja kiituseks, Ungari konsulaat vist korraldas. Aga vihma sadas ja kontsert lykati homseks edasi. Vastu tuli meile hoopis Maiparaad. Aus6na, ma olin nii kurb, et mul kaamerat kaasas polnud, sest tegu oli elus marssivate inimeste ja orkestriga, lehvisid punalipud. Kaasaarvatud vanad N6ukogude Liidu lipud.
Uus-Meremaalastel on tegelikult oma t88rahva pyha mingil teisel kuup2eval, aga ju siis need hipid ja punkarid tahtsid kole rahvusvahelised olla. S2ttisid end siis mere22rsesse keskplatsi maha ja hakkasid k6nesid pidama, et ikka paha kapitalism ja globaliseerumine ja meie teame, kuidas maailma ehitada tuleb.
olin suht tige, sest Euroopa Liidu peo asemel olin sattunud rumalate hipide hulka, kes p2ris t2pselt ise ka aru ei saanud, mida r22kisid ja mis symbooliukaga vehkisid. Kolm inimest olid enda suureks h2rjaks maskeerinud, see mulle ainsana meeldis. No meie tulime sealt tulema, kaua ikka sihukest koledust nagu heaoluyhiskonna noorte maiparaad taluda jaksab. Ja mul oli lausa piinlik oma kaasrajoonlaste p2rast (me elame hipide oru kohal).
L2ksime clintiga hoopis Euroopa Liidu puhul India toitu s88ma. Ja tagasi tulles avastasin, et olin meie oru hipisid ilma asjata syydistanud. Nad olid rahulikult meie pargis, m2ngisid lahedat trummi ja bassi ja pidasid legalise ganja-yritust. Vot need inimesed v2hemalt teavad, mille eest nad v6itlevad. Oli v2ga meeldiv 6hustik, toredad suitsetavad hipid, rohelised kanepidekoratsioonid ja hea muusika. See tegi mu tuju paremaks. Pole ju m6tet lollide punaliplaste p2rast muretseda. Terve laup2ev ju veel ees. Ja ma oskan itaalia keeles mitut asja 8elda. See mu enda v2ike celebration, et k6ik mu perekond nyyd Euroopa liidu kodanikud on.
Hommikul oli minu esimene Itaalia keele tund. Igati p2evakohane. Siis l2ksime clintiga frank kittsi parki, kus pidi toimuma konstert Euroopa Liidu auks ja kiituseks, Ungari konsulaat vist korraldas. Aga vihma sadas ja kontsert lykati homseks edasi. Vastu tuli meile hoopis Maiparaad. Aus6na, ma olin nii kurb, et mul kaamerat kaasas polnud, sest tegu oli elus marssivate inimeste ja orkestriga, lehvisid punalipud. Kaasaarvatud vanad N6ukogude Liidu lipud.
Uus-Meremaalastel on tegelikult oma t88rahva pyha mingil teisel kuup2eval, aga ju siis need hipid ja punkarid tahtsid kole rahvusvahelised olla. S2ttisid end siis mere22rsesse keskplatsi maha ja hakkasid k6nesid pidama, et ikka paha kapitalism ja globaliseerumine ja meie teame, kuidas maailma ehitada tuleb.
olin suht tige, sest Euroopa Liidu peo asemel olin sattunud rumalate hipide hulka, kes p2ris t2pselt ise ka aru ei saanud, mida r22kisid ja mis symbooliukaga vehkisid. Kolm inimest olid enda suureks h2rjaks maskeerinud, see mulle ainsana meeldis. No meie tulime sealt tulema, kaua ikka sihukest koledust nagu heaoluyhiskonna noorte maiparaad taluda jaksab. Ja mul oli lausa piinlik oma kaasrajoonlaste p2rast (me elame hipide oru kohal).
L2ksime clintiga hoopis Euroopa Liidu puhul India toitu s88ma. Ja tagasi tulles avastasin, et olin meie oru hipisid ilma asjata syydistanud. Nad olid rahulikult meie pargis, m2ngisid lahedat trummi ja bassi ja pidasid legalise ganja-yritust. Vot need inimesed v2hemalt teavad, mille eest nad v6itlevad. Oli v2ga meeldiv 6hustik, toredad suitsetavad hipid, rohelised kanepidekoratsioonid ja hea muusika. See tegi mu tuju paremaks. Pole ju m6tet lollide punaliplaste p2rast muretseda. Terve laup2ev ju veel ees. Ja ma oskan itaalia keeles mitut asja 8elda. See mu enda v2ike celebration, et k6ik mu perekond nyyd Euroopa liidu kodanikud on.
