pühapäev, mai 23, 2004
n2dalast sygises
Jah, et esmasba sain teada, et nad mu Statistics New Zealandi t88le v6tavad. Nyyd on aga teised - nadu neile kombeks - kole aeglased ja muudkui saadavad mulle pakkumist ja otsivad mulle lauda. V6i midagi sellist. Nii et ma siis puhkan, endiselt. Loodetavasti enam mitte v2ga kaua.
Ma oskan Itaalia eele s lauseid moodustada. Nyyd on ainult natuke minevikku, tulevikku, eess6nu ja subjunktiivi vaja. Siis 6pin terve s6nastiku p2he ja ongi j2lle yhe keelega korras. Itaalia keelest olengi praegu k6ige rohkem vaimustuses. Ja India toidust. Homme muretsen rohelise karri pl6ga ja muud vajalikud asjad ja aitab sellest jamast, mis valms kujul purgist v2lja tuleb, hakkan ise katsetama.
Muidu oleme siin vaikselt kultuuri nautinud - k2isime neljap2eval teatris raamatu Once were warriors j2rgi tehtud muusikali vaatamas. See on yks maoorilugu, ma vist olen ennegi mainunud. L6ime end ilusti ylesse, ikka ooperiteater ja puha, agakohapeal ootas meid m6nigi yllatus. N2iteks pole kuttodel garderoobi. Hilissygisele kogaselt kannan 6htusel ajal siiski kerget mantlikest, angu ka teised inimesed. Ooeris arvavad nad aga, et istu oma mantli otsas kui tahad. Mida ma siis tegingi. Natukene v66rastav oli vaadata noori, kes mytsid peas saalis istusid ja j22tist s6id. Njah, vanemad inimesed s6id ka j22tist. Ja j6id topsidest kohvi ja veini. V6i limonaadi, mida nad vaatuste vaheajal poest ostmas k2isid. Vaatamata m5nedele erinevustele oli muuskial suhteliselt hea ja see mets;astest publik nii m6negi koha pealt parem kui eesti oma - plaksutamiust, hyydmist, trampimist ja vilistamist k6vasti rohkem kui kunagi eestis. V6ibolla sellep2rast, et publiku hulgas oli palju maoore, need on loomult heatahtlikumad ja emotsionaalsemad tegelased kui pakehad, valged inimesed.
reedel vaatasime filmi Trooja, mis oli Orlando Bloomiga ilus ameerika lugu. Orlando Bloom oli hea, ilus ja ameerika mulle nii ei imponeeri. Ja mul on tunne, et meie kooli kirjanduse tunddes on meil iliasega viletsat t88d tehtud, yldse ei m2leta,mis tegelikult oleks pidanud toimuma. V6i tundus see lugu kirjanduse tundude ajal kole igav ja me tegime hoopis ankega mingit rumalust j2lle.
Isegi clint ja nic teadsid originaallugu paremini, kuigi neile koolis peale shakespeare'i ja witi ihemaera teisi kirjanikke ei 6petatudki. Kohustuslikku kirjandust neil ka ei olnud. Grammatikat nad ka ei 6ppinud, nic 6pib praegu hispaania keelt ja kysib mult, mis on verb (nagu yks klassivend enne l6pukirjandit, juhtub selliseid eestissegi. Arvestades seda, et nad koolis midagi eriti asjalikku ei 6ppinud (loomulikult oli neil keskas majandus, raamatupidamine, trykkimine ja muud praktilised asjad), on mul ikkagi suhteliselt intelligentsed korterikaaslased v2lja kukkunud. Enamuses. Damian, n2iteks, sai hiljuti oma esimese passi ja l2heb varsti esimest korda elus v2lismaale, austraaliasse.
Ma oskan Itaalia eele s lauseid moodustada. Nyyd on ainult natuke minevikku, tulevikku, eess6nu ja subjunktiivi vaja. Siis 6pin terve s6nastiku p2he ja ongi j2lle yhe keelega korras. Itaalia keelest olengi praegu k6ige rohkem vaimustuses. Ja India toidust. Homme muretsen rohelise karri pl6ga ja muud vajalikud asjad ja aitab sellest jamast, mis valms kujul purgist v2lja tuleb, hakkan ise katsetama.
Muidu oleme siin vaikselt kultuuri nautinud - k2isime neljap2eval teatris raamatu Once were warriors j2rgi tehtud muusikali vaatamas. See on yks maoorilugu, ma vist olen ennegi mainunud. L6ime end ilusti ylesse, ikka ooperiteater ja puha, agakohapeal ootas meid m6nigi yllatus. N2iteks pole kuttodel garderoobi. Hilissygisele kogaselt kannan 6htusel ajal siiski kerget mantlikest, angu ka teised inimesed. Ooeris arvavad nad aga, et istu oma mantli otsas kui tahad. Mida ma siis tegingi. Natukene v66rastav oli vaadata noori, kes mytsid peas saalis istusid ja j22tist s6id. Njah, vanemad inimesed s6id ka j22tist. Ja j6id topsidest kohvi ja veini. V6i limonaadi, mida nad vaatuste vaheajal poest ostmas k2isid. Vaatamata m5nedele erinevustele oli muuskial suhteliselt hea ja see mets;astest publik nii m6negi koha pealt parem kui eesti oma - plaksutamiust, hyydmist, trampimist ja vilistamist k6vasti rohkem kui kunagi eestis. V6ibolla sellep2rast, et publiku hulgas oli palju maoore, need on loomult heatahtlikumad ja emotsionaalsemad tegelased kui pakehad, valged inimesed.
reedel vaatasime filmi Trooja, mis oli Orlando Bloomiga ilus ameerika lugu. Orlando Bloom oli hea, ilus ja ameerika mulle nii ei imponeeri. Ja mul on tunne, et meie kooli kirjanduse tunddes on meil iliasega viletsat t88d tehtud, yldse ei m2leta,mis tegelikult oleks pidanud toimuma. V6i tundus see lugu kirjanduse tundude ajal kole igav ja me tegime hoopis ankega mingit rumalust j2lle.
Isegi clint ja nic teadsid originaallugu paremini, kuigi neile koolis peale shakespeare'i ja witi ihemaera teisi kirjanikke ei 6petatudki. Kohustuslikku kirjandust neil ka ei olnud. Grammatikat nad ka ei 6ppinud, nic 6pib praegu hispaania keelt ja kysib mult, mis on verb (nagu yks klassivend enne l6pukirjandit, juhtub selliseid eestissegi. Arvestades seda, et nad koolis midagi eriti asjalikku ei 6ppinud (loomulikult oli neil keskas majandus, raamatupidamine, trykkimine ja muud praktilised asjad), on mul ikkagi suhteliselt intelligentsed korterikaaslased v2lja kukkunud. Enamuses. Damian, n2iteks, sai hiljuti oma esimese passi ja l2heb varsti esimest korda elus v2lismaale, austraaliasse.
