esmaspäev, mai 10, 2004
Taranaki ja New Plymouth
Mul oli hirmus tore viikend! Startisime reede 6htul p2rast 6htus88ki Angela ja Bryce’I juures ja siis s6itsime lihtsalt kole kaua m88da pimedat teed. Reede 88sel olime Bryce’I vanemate juures mingi kolkend kilti New Plymouthist.
Hommikul yritati mulle esimese asjana mount Taranakit n2idata, mis on hirmus suur ja k6rgub yle kogu regioooni. Kahjuks oli aga piilvine ja m2ge samah2sti kui polnud olemas. Yritasime siis l2hemalt vaadata, s6itsime m2e jalamile, kus hullud m2gironijad oma teed alustavad ja 6ppisime v2ikeses muuseumis m2e kohta k6ike, mis v6imalik. Kahjuks oli pilvedele lisandunud paks udu, nii et mul oli raskusi oma kaaslaste n2gemisega, m2est r22kimata. Iga aasta pidi m2gironimisel nii 50 inimest surma saama, nii et ma hakkasin juba uskuma, et mount Taranaki on mingi kohalik legend, mida tegelikult polegi olemas.
L2ksime New Plymouthi ja kohtusime Bryce’I vanavanemayega. Nende yks tytar on v2lismaal reisimas ja nyyd oli Bryce’I ylesanne 6petada vanaema e-maili kasutama. Sellega sai muidugi hulka nalja. P2rast l6unas88ki vanematega l2ksime Taranaki muuseumi, kus saime teada k6ik regiooni ajaoost. Siin olid p6hiliselt Poola ja Shveitsi sisser2ndajad. Osad Poolakad, kes olid migratsioonikompaniidele koledat raha maksnud, toodi Taranakisse heas usus, et nad l2hevad USA-sse.
T2nu m2ele, mis m6jutab kliimat, sajab Taranakis kogu aeg (Vastupidiselt Hawkes’Bay’le teisel pool saart, kus clinti vanemad elavad ja kus on alati ilus ilm). Aga Taranakis on v2ga viljakad mullad. Hmm, sel on vist midagi tegemist vulkaanilisepinnasega. Igal juhul on see pigem lehma-kui lambamaa ja siin tehakse umbes pool maailma juustust v6i nii. Vulkaanist niipalju, et jah, Mount Taranaki on akitiivne vulkaan, mis viimati purskas 250 aastat tagasi ja keegi ei tea, millal tal j2lle purskamise tuju peale tuleb. Nii on muide poole Uus-Meremaale. Isegi Auckland on vulkaanide peale ehitatud, need vist 6nneks mitteaktiivsed.
Taranaki rannas on must liiv, see tuleb suurest rauasisaldusest. Ja hea ilmaga n2eb peaaegu et Austraaliat. Kohtusime Bryce’I s6pradega ja k2isime Laup2eva 6htul kahel peol. Yhel peol oli h2st armas neljaastane tshikk, kellega ma v2ga h2sti l2bi sain. Enamasti ma kardan v2lismaa lapsi, sest am arvan, et nemad kardavad mind, aga tegelikult on mul siiamaani 6nneks l2inud. Kohtasiem inimesi, kes elavad maal ja on selle yle 6nnelikud. Ja peavad midugi lehmi.
Teisel peol r22ksisn p6hiliselt kohalike pensin2ridega. Need on sellised r66msad ja roosad ja kihutavad mootorratastega ringi. Eluaeg koledal kombel t88d teinud ja nyyd anudivad elu. Uus-meremaalt kunagi v2ljas pole k2inud, ei taha ka, sinu elu neid ei huvita, aga enda omast r22givad r66msal meelel ja ilmse rahuloluga. Tegelikult oli see jumala huvitav.
Pyhap2eval ratsutasime Bryce’I s6prade farmis hobusega. Clint kartis koledasti, hahaa, mulle meeldib, hiljem ratsutasin isegi sadulata. Hobune oli loomulikult omaniku n88ri otsas ja p6giliselt k6ndis, natuke traavis ka.
S6ime emadep2eval6unat Bryce’I vanavanematega, tegasiteel kohtusime Bryce’I vanemaid, kes olid kogu viikendi tr2mpimas olnud ja j6udsime pyhap2eval v2sinud ja 6nnelikena tagasi linna inimeste sekka.
Varsti panen pildid ka yles.
Hommikul yritati mulle esimese asjana mount Taranakit n2idata, mis on hirmus suur ja k6rgub yle kogu regioooni. Kahjuks oli aga piilvine ja m2ge samah2sti kui polnud olemas. Yritasime siis l2hemalt vaadata, s6itsime m2e jalamile, kus hullud m2gironijad oma teed alustavad ja 6ppisime v2ikeses muuseumis m2e kohta k6ike, mis v6imalik. Kahjuks oli pilvedele lisandunud paks udu, nii et mul oli raskusi oma kaaslaste n2gemisega, m2est r22kimata. Iga aasta pidi m2gironimisel nii 50 inimest surma saama, nii et ma hakkasin juba uskuma, et mount Taranaki on mingi kohalik legend, mida tegelikult polegi olemas.
L2ksime New Plymouthi ja kohtusime Bryce’I vanavanemayega. Nende yks tytar on v2lismaal reisimas ja nyyd oli Bryce’I ylesanne 6petada vanaema e-maili kasutama. Sellega sai muidugi hulka nalja. P2rast l6unas88ki vanematega l2ksime Taranaki muuseumi, kus saime teada k6ik regiooni ajaoost. Siin olid p6hiliselt Poola ja Shveitsi sisser2ndajad. Osad Poolakad, kes olid migratsioonikompaniidele koledat raha maksnud, toodi Taranakisse heas usus, et nad l2hevad USA-sse.
T2nu m2ele, mis m6jutab kliimat, sajab Taranakis kogu aeg (Vastupidiselt Hawkes’Bay’le teisel pool saart, kus clinti vanemad elavad ja kus on alati ilus ilm). Aga Taranakis on v2ga viljakad mullad. Hmm, sel on vist midagi tegemist vulkaanilisepinnasega. Igal juhul on see pigem lehma-kui lambamaa ja siin tehakse umbes pool maailma juustust v6i nii. Vulkaanist niipalju, et jah, Mount Taranaki on akitiivne vulkaan, mis viimati purskas 250 aastat tagasi ja keegi ei tea, millal tal j2lle purskamise tuju peale tuleb. Nii on muide poole Uus-Meremaale. Isegi Auckland on vulkaanide peale ehitatud, need vist 6nneks mitteaktiivsed.
Taranaki rannas on must liiv, see tuleb suurest rauasisaldusest. Ja hea ilmaga n2eb peaaegu et Austraaliat. Kohtusime Bryce’I s6pradega ja k2isime Laup2eva 6htul kahel peol. Yhel peol oli h2st armas neljaastane tshikk, kellega ma v2ga h2sti l2bi sain. Enamasti ma kardan v2lismaa lapsi, sest am arvan, et nemad kardavad mind, aga tegelikult on mul siiamaani 6nneks l2inud. Kohtasiem inimesi, kes elavad maal ja on selle yle 6nnelikud. Ja peavad midugi lehmi.
Teisel peol r22ksisn p6hiliselt kohalike pensin2ridega. Need on sellised r66msad ja roosad ja kihutavad mootorratastega ringi. Eluaeg koledal kombel t88d teinud ja nyyd anudivad elu. Uus-meremaalt kunagi v2ljas pole k2inud, ei taha ka, sinu elu neid ei huvita, aga enda omast r22givad r66msal meelel ja ilmse rahuloluga. Tegelikult oli see jumala huvitav.
Pyhap2eval ratsutasime Bryce’I s6prade farmis hobusega. Clint kartis koledasti, hahaa, mulle meeldib, hiljem ratsutasin isegi sadulata. Hobune oli loomulikult omaniku n88ri otsas ja p6giliselt k6ndis, natuke traavis ka.
S6ime emadep2eval6unat Bryce’I vanavanematega, tegasiteel kohtusime Bryce’I vanemaid, kes olid kogu viikendi tr2mpimas olnud ja j6udsime pyhap2eval v2sinud ja 6nnelikena tagasi linna inimeste sekka.
Varsti panen pildid ka yles.
