reede, mai 07, 2004

Taranaki

N2e, Suure saias6ja juttu ei saanudki l6petatud. No eks see ilmub siis regulaarsetele lugejatele regulaarselt meie n2dalal6pilisas.Pealegi pole t2na kena nici sarjata, teisel l6petamine ja puha.

Sel n2dalal olen end kirja pannud kolme v2rbamisbyroosse, ja k6ige igavam asi maailmas tundub kellegi Eeva t88ajalugu iga p2ev yle ja yle r22kida, j2rgmisele v2rbamist2dile. (Kui ma oma unistuste t88kohta statistikas ei saa, panen end kirja k6igisse byroodesse ja sel p2eval kui ma yht v2rbamisONU n2en, ostan ma suure tordi ja teen metsiku peo).

Unistuste t8koha tyybid on aga elu aeglased oma otsustega. See tundub juba unistuste t88koht sellep2rast, et nad seal vist suurt midagi ei tee.

TEgelt tahtsin ma ag seda 8elda, et sel n2dalavahetusel olen ma Taranakis See on umbes sama kaugel kui Napier, aga Austraalia-poolses kyljes. Et siis vist Tasmaania mere, mitte Vaikse Ookeani pool. Tarnaki pealinn on New Plymouth (jah, jube originaalne t6epoolest) ja me l2hme sinna Angela ja Bryce'iga. Bryce on sealtkandist p2rit. Ja ma just loen yht raamatt maooride elust Taranakis neljakymnendatel. Kuidas neile elekter majja pandi ja kuidas nad raadiot kuulasid. Aga sellest, mis seal praegu toimub, ei tea ma suurt midagi. Sellep2rast me l2hmegi vaatama, hiljem saan kirjutada ja pilte n2idata, onju.

Aa, ja mul oli nii naljakas unen2gu, milles oli kollane kass Pierre, kellega pidi prantsuse keeles r22ima.

|

<< Home

This page is powered by Blogger. Isn't yours?