reede, juuni 25, 2004
ja siin teie kauaoodatud...
Uhel paeval vaike must rong soidab raudteel. Rongi nimi on Carlos Kekokus. Carlos on yks kurb rong. Ta tahab naha maailma raudteest valjas pool. Carlos naeb sadamas laevasid, mis randavad vee peal. Ta naeb lennukid pilvede vahel. Ei ole mereraudteed, ei ole raudteed taevas.
Mustmeelega vaike rong soidab linnast linna. Siis, ilusas kylas jaamas, rong kohtab uut asja ja uut, onnelikku elu. See on kena roheline buss, Carlos on armunud silmapilkselt.
“Hei, bussike, kas lahme sama teed?”
“Noh, sina soidad raudteel, aga mina soidan maanteel” buss raagib naeratades
“Jah, aga voib olla me lahme eri teed mooda samasse kohta. Sinule meeltib see idee?”
“Hehe, minule meeltib kull.”
Carlos kohtub bussiga (ta nimi on Rataskas) palju paevi. Armastus kasvab.
Yks aasta hiljem Carlosel ja Rataskasel on laps. Nemad on onnelik pere. Vaikesel hybriidlapsel on oma ema ratad ja oma isa toetumine elektrijoule.
See on jutt trolli-busside algusest. Uus avaliku transpordi polvkond on sundinud.
Mustmeelega vaike rong soidab linnast linna. Siis, ilusas kylas jaamas, rong kohtab uut asja ja uut, onnelikku elu. See on kena roheline buss, Carlos on armunud silmapilkselt.
“Hei, bussike, kas lahme sama teed?”
“Noh, sina soidad raudteel, aga mina soidan maanteel” buss raagib naeratades
“Jah, aga voib olla me lahme eri teed mooda samasse kohta. Sinule meeltib see idee?”
“Hehe, minule meeltib kull.”
Carlos kohtub bussiga (ta nimi on Rataskas) palju paevi. Armastus kasvab.
Yks aasta hiljem Carlosel ja Rataskasel on laps. Nemad on onnelik pere. Vaikesel hybriidlapsel on oma ema ratad ja oma isa toetumine elektrijoule.
See on jutt trolli-busside algusest. Uus avaliku transpordi polvkond on sundinud.
