neljapäev, juuli 15, 2004
kiri neegrile
Kuidas Sul l2heb? Mul l2heb okeilt.
Aga ma eriti pole kellelegi kirjutanud ja siis ei kirjuta keegi mulle ka. Ja nyyd on Trillep Saaremaal ja mul pole kellegiga online lobiseda ka. K6ik on siin nagu normaalne: t88 on, kohvikud ja baarid on ja raha ka, raamatud on, mees on ka hea, aga vahel mulle tundub, et see on nagu mingi varjuelu siin. V6i automaatk2iguga minek.
Mul on siin kyll inimesi, kellega v2ljas k2ia, aga k6ik kallid s6brad on ju Eestis ja siis ma ei oska seda nii nautida. Ma olen paljude huvitavate inimestega siin tuttavaks saanud, aga s6pru mul siin ei ole - peale Clinti. T2na olin h2sti upset, sest Clint ei saanud seda t88kohta, mis ta tahtis, ja ta polnud vahepeal millelegi muule aplikeerunud kui sellest t88st tagasi kuulmist ootas. Kuigi ma talle pinda k2isin. Olin lihtsalt vihane,e t asjad ei l2he nagu plaanitud ja Clint ei ole emie plaani teostamisele liiga pyhendunud ja et ta mu s6ba ei kuulanud ja nii palju aega raisku lasi. Samas oli ta ise nii l88dud, et ta seda t88d ei saanud, et ma ytlesin ainult, et pole hullu, tuleb uus ja parem. Mis mu n22gutammine ikka paremaks oleks teinud.
Aga ma oleks lihtsalt tahtnud m6nele s6brale helistada ja end natuke v2lja elada, et siis rahulik olla ja ise ka aru saada, et see pole suur probleem. Ja et kui meil oli plaan, et Clint hakkab om viimasel semestril t2isajaga t88l k2ima, siis pole ju katastroof kui ta semestri esimese n2dala neljap2evaks midagi leidnud pole. Lihtsalt see pole aus, et ma pean yksi maha rahunema, kui nii lihtse oleks selline v2ike asi heasse s6pra maha laadida ja siis rahulikult edasi minna.
Sellistel hetkedel ma ei taha siin eriti olla.
Ja sisi tundub v2ga hirmutav,e t ma olen tegelikult juba valinud sellise elu kasuks, mis ei toimu seal, kus mu s6brad on. Et ma pean alati olema kistud kahte suunda: sinna, kus mu mees on, ja sinna, kus mu s6brad on. Ja kuigi ma tean, et ma tegin 6ige valiku kui Clintile j2rgi s6itsin, siis teeb see, mis maha j2i, mind vahel kole 6nnetuks.
Ma ei tea, yldiselt on muidugi okei. veerand tunni p2rast lasen t88lt jalga ja l2hen oma mate Vincentiga 6lut jooma. Ja Laup2eval on ju ragbi - eks assimileerumine aitab.
PS. 2rge nyyd selelst valesti aru saage, ma tulen ikka j2rgmise aasta juunis tagasi
Aga ma eriti pole kellelegi kirjutanud ja siis ei kirjuta keegi mulle ka. Ja nyyd on Trillep Saaremaal ja mul pole kellegiga online lobiseda ka. K6ik on siin nagu normaalne: t88 on, kohvikud ja baarid on ja raha ka, raamatud on, mees on ka hea, aga vahel mulle tundub, et see on nagu mingi varjuelu siin. V6i automaatk2iguga minek.
Mul on siin kyll inimesi, kellega v2ljas k2ia, aga k6ik kallid s6brad on ju Eestis ja siis ma ei oska seda nii nautida. Ma olen paljude huvitavate inimestega siin tuttavaks saanud, aga s6pru mul siin ei ole - peale Clinti. T2na olin h2sti upset, sest Clint ei saanud seda t88kohta, mis ta tahtis, ja ta polnud vahepeal millelegi muule aplikeerunud kui sellest t88st tagasi kuulmist ootas. Kuigi ma talle pinda k2isin. Olin lihtsalt vihane,e t asjad ei l2he nagu plaanitud ja Clint ei ole emie plaani teostamisele liiga pyhendunud ja et ta mu s6ba ei kuulanud ja nii palju aega raisku lasi. Samas oli ta ise nii l88dud, et ta seda t88d ei saanud, et ma ytlesin ainult, et pole hullu, tuleb uus ja parem. Mis mu n22gutammine ikka paremaks oleks teinud.
Aga ma oleks lihtsalt tahtnud m6nele s6brale helistada ja end natuke v2lja elada, et siis rahulik olla ja ise ka aru saada, et see pole suur probleem. Ja et kui meil oli plaan, et Clint hakkab om viimasel semestril t2isajaga t88l k2ima, siis pole ju katastroof kui ta semestri esimese n2dala neljap2evaks midagi leidnud pole. Lihtsalt see pole aus, et ma pean yksi maha rahunema, kui nii lihtse oleks selline v2ike asi heasse s6pra maha laadida ja siis rahulikult edasi minna.
Sellistel hetkedel ma ei taha siin eriti olla.
Ja sisi tundub v2ga hirmutav,e t ma olen tegelikult juba valinud sellise elu kasuks, mis ei toimu seal, kus mu s6brad on. Et ma pean alati olema kistud kahte suunda: sinna, kus mu mees on, ja sinna, kus mu s6brad on. Ja kuigi ma tean, et ma tegin 6ige valiku kui Clintile j2rgi s6itsin, siis teeb see, mis maha j2i, mind vahel kole 6nnetuks.
Ma ei tea, yldiselt on muidugi okei. veerand tunni p2rast lasen t88lt jalga ja l2hen oma mate Vincentiga 6lut jooma. Ja Laup2eval on ju ragbi - eks assimileerumine aitab.
PS. 2rge nyyd selelst valesti aru saage, ma tulen ikka j2rgmise aasta juunis tagasi
