esmaspäev, august 02, 2004
Lahkumised ja tulekud
olen vilets blogija olnud,aga t88l tuleb mul viimasel ajal hirmus palju t88d teha, ei lase loomad mul yldse enam blogi kirjutada, sunnivad, aga intervjueerijamanuaale produtseerima. Ma ei saa ikka aru, miks nad mitte native speakeri asju kirjutama v6tsid, aga mina v2ga naudin seda ja saan t2iesti h2sti hakkama. reedel toimus ka midagi v2ga erilist, suutsin oma t88kaaslased p2rast t88d Backbencherisse meelitada (see on meile k6ige l2hem pub, asub parlamendi vastas, sinna l2hevad ylkionnad (ja kampsunites statistikud) p2rast t88d). Bridget ja Chris on kesk-kolmekymnendates, brenda veidi vanem, nad on v2ga kenad inimesed ja minu meelest on see v2ga oluline teambuilding, et oma t88kaaslasi ka v2ljaspool t88situatsiooni n2ha. Yldiselt tundub, et satsil oleks h2dasti minu sisekommunikatsiooni alast n6u vaja (tegin Eestis siseminile kunagi sisekommi uurimuse, ja kirjutasin sellest seminarit88), k2imas on kole restruktureerimine ja keegi ei tea mitte midagi, mis teoksil on. Niipalju t88st.
Mul oli t2iesti suurep2rane viikend, enamalt jaolt. Laup2eval sain j2lle Itaalia keeles s2rada, hiljem sain umbes kaheksa n2rvishokki, kui pidin nici treileriga autos s6itma. treiler ja tagurdamine Wellingtoni kitsastel ja k22nulistel t2navatel EI OLE lahe. Clint arvas,e t ma niisama dramatiseerin ja palus mul normaalseks hakata, mille peale ma vihastasin ja jooksin kodust minema.
Mark viis mu Makara Beachi, mis on yks maailma lahedamaid kohti - rand, mis koosneb v2ikestest hallidest kividestsuur suur meri ja rohelised kynkad, mis k6rguvad kivise ranna yle. Ronisime yle kyngaste, iga j2rgmine oli k6rgem ja nii n2gime aina rohkem rannajoont ja kynkaid ja lambaid. Lambad va lollakad k66lusid me kylje peal, otse k6rge kalda 22res, ma nii kartsin nende p2rast. J6udsime matkaraja l6ppu just enne p2ikeseloojangut, p2ike oli punane. Paremal, kust tulnud olime, negime yht lamedat saart ja Kpiti saart, mida ma eelmine n2dalavahetus pildistamas olin k2inud, vasakul olid L6unasaare m2ed. Ja otse ees oli ainult meri ja ei midagi muud. Austraalia kolme tuhande miili kaugusel. Nii kummaline oli vaadata merd ja m6elda, et ma t6epoolest olen maailma 22rel. Edasi pole midagi.
P2ike loojus l6unasaare m2gede vahele, mitte merre, aga see oli v2ga ilus. K6ige parem oli absoluutne vaikus - k6ik teised matkaja, koerad ja lambad olid kaugemale maha j22nud ja kuulda oli vaid merd ja m6nda yksikut lindu. See vaikus oli k6ige parem asi yldse, oli linna myrinast ja m8last lihtsalt nii v2sinud.
Tagasi tulime m2gedest alla, p2ike kumas veel m2gede tagant, meri oli tumesinine, ja suur kollane kuu kumas me kohal. Ja m2ed (khm, kynkad kohalike arvates). ja veenus, kuttide ehat2ht oli juba n2ha. Mul on jube kahju, et ma olin kodust ilma kaamerata v2lja tormanud, see oli k6ik lihtsalt niii ilus. Ma enam nii ei tee.
Siis viis mark mu koju ja ma olin selelks ajaks maha rahunenud ja leppisin clintiga 2ra. Me s6ime pizzat ja olime r66msad. The End. Fin.
Mul oli t2iesti suurep2rane viikend, enamalt jaolt. Laup2eval sain j2lle Itaalia keeles s2rada, hiljem sain umbes kaheksa n2rvishokki, kui pidin nici treileriga autos s6itma. treiler ja tagurdamine Wellingtoni kitsastel ja k22nulistel t2navatel EI OLE lahe. Clint arvas,e t ma niisama dramatiseerin ja palus mul normaalseks hakata, mille peale ma vihastasin ja jooksin kodust minema.
Mark viis mu Makara Beachi, mis on yks maailma lahedamaid kohti - rand, mis koosneb v2ikestest hallidest kividestsuur suur meri ja rohelised kynkad, mis k6rguvad kivise ranna yle. Ronisime yle kyngaste, iga j2rgmine oli k6rgem ja nii n2gime aina rohkem rannajoont ja kynkaid ja lambaid. Lambad va lollakad k66lusid me kylje peal, otse k6rge kalda 22res, ma nii kartsin nende p2rast. J6udsime matkaraja l6ppu just enne p2ikeseloojangut, p2ike oli punane. Paremal, kust tulnud olime, negime yht lamedat saart ja Kpiti saart, mida ma eelmine n2dalavahetus pildistamas olin k2inud, vasakul olid L6unasaare m2ed. Ja otse ees oli ainult meri ja ei midagi muud. Austraalia kolme tuhande miili kaugusel. Nii kummaline oli vaadata merd ja m6elda, et ma t6epoolest olen maailma 22rel. Edasi pole midagi.
P2ike loojus l6unasaare m2gede vahele, mitte merre, aga see oli v2ga ilus. K6ige parem oli absoluutne vaikus - k6ik teised matkaja, koerad ja lambad olid kaugemale maha j22nud ja kuulda oli vaid merd ja m6nda yksikut lindu. See vaikus oli k6ige parem asi yldse, oli linna myrinast ja m8last lihtsalt nii v2sinud.
Tagasi tulime m2gedest alla, p2ike kumas veel m2gede tagant, meri oli tumesinine, ja suur kollane kuu kumas me kohal. Ja m2ed (khm, kynkad kohalike arvates). ja veenus, kuttide ehat2ht oli juba n2ha. Mul on jube kahju, et ma olin kodust ilma kaamerata v2lja tormanud, see oli k6ik lihtsalt niii ilus. Ma enam nii ei tee.
Siis viis mark mu koju ja ma olin selelks ajaks maha rahunenud ja leppisin clintiga 2ra. Me s6ime pizzat ja olime r66msad. The End. Fin.
