laupäev, oktoober 16, 2004
Lubatud k2tsh-app
Nii-m66dunud n2dal - olen pysinud suhteliselt vaikselt kodus (V2lja arvatud Neljaba kui theOccidentalis tasuta Summer Ale'i anti - ei tasu tasuta kraamist ahneks minna, onju). Olen katsunud kohaliku ylokooli jaoks yht research proposalit kirjutada, mitet et ma jumala eest siia kauemaks tahaks j22da, aga ego-buustimise p2rast.
Yle-eelmisest neljap2evast saati oli aga m2rgus6naks Wellington International Poetry Festival ja eestlased. Teist korda peeti siin rahvusvahelist luulefestivali, see t2hendas karja austraallasi, yht USA, yht India, Hiina ja Kanada poeeti, yht kohalikku horvaati, rootsi luuletaja Karin Bellmanni, yht Kolumbia naist, kes koleda h22lega soigus ja eesti luuletaja Andres Ehinit.
K2isime Wellingtoni satelliitlinnas Poriruas yrituse avamisel, juba siis oli n2ha, et asi poele riti professionaalselt korraldatud, aga yldiselt oli eestlastele k6ik positiivnems est p2rast Kolumbia naise vaevarikast ja pikka soigumist esines Ehin (eesti ja inglise keeles) yhe v2ga laheda luuletusega, mida k6ik armastasid. Mina sain Liinalt ja Kalevilt eesti raamatuid ja plaate, mis nad ehiniga olid saatnud, clint sai neilt eesti keele 6piku ja paar lasteraamatut nii et meie olime eriti 6nnelikud.
Lauba n2itasin Ehinile v2he linna ja siis viis kohalik eestane Aino meid teise Wellingtoni satelliitlinna Upper Hutti, kus yhe eesti soost vanaproua Irene juurs oli korraldatud luulelugemine kohaliekle eestlastele. Koos oli umbes kymme inimest, siinne eesti kogukond on k6ik v2ga vanad ja tervis ei luba neist paljudel enam v2lja tulla.
Aga need, kes tulid, tundusid p2ris r66msad. Olin Clinti kaasa v6tnud ja et paremini eestikeelsesse ymbruskonda sisse elada, alustas ta vestlust lausega "On suur shokolaadi kook" ja viipas s88gitoa laua poole. Oli jah suur kook, eesti vanaproua oli korraldamisega vaeva n2inud.
Seal on Aino, suur eesti asjade eestvedaja, Arkaadi, kes on just eestis k2inud ja r22gib kogu aeg (ilusat vanamoodsat eesti keelt). Kui Ehin m6ne pikema luuletuse loeb, tundub, et eestlased hakkavad v2he nihelema ja kaotavad m6tte. N2iteks Ainol on kyll hea meel, et luuletusi ka inglise keele s loetakse,s est ta on siia juba enne teist maailmas6da tulnud ja abstraktsemate m6tete eestikeelse m6istmise v6i v2ljendamisega on tal raskusi.
Eestlasi huvitab, kuidas veen ajal tsensuuriga oli ja k6ik n6uka ajal elamsie kohta. Mulel tundub, et luuletusi na dniiv2ga ei m6ista. Minu teada on k6ik siinsed eestlased insen2rid v6i keemikud, mitte inimesed, kes luulega igap2evaelus kokku puutuvad. Tutvun kohvilauas Tiit Rabaga, kes on syndinud Saksamaal p6genikelaagris enne kui perega siia tuli, ta on teistest eestlastest noorem ja k6busam,tal on alles noored lapsed, kelle ainus eestikeelne s6navara on vanaema ja ja vanaisa, ja shokolaadikook.
Yldiselt tundub, et eestlate suurim r66m sellel kohtumisel on 2ratundmisr66m - Ehin mainib, et on saanud Juhan Liivi luulepreemia, ja eestlased noogutavad r66msalt, sest nad teavad , kes on Juhan Liiv. Ehin loeb luuletuse siberist, kus ta sealseid p6lisrahvaid uurinud on, ja Arkaadi r22gib omalt poolt sellest, kuidas eestlasi siberisse kyyditati. Ehin r22gib Lihula m2lestussamba skandaalist ja eestlased r22givad Lehola Lembitust.
Yle-eelmisest neljap2evast saati oli aga m2rgus6naks Wellington International Poetry Festival ja eestlased. Teist korda peeti siin rahvusvahelist luulefestivali, see t2hendas karja austraallasi, yht USA, yht India, Hiina ja Kanada poeeti, yht kohalikku horvaati, rootsi luuletaja Karin Bellmanni, yht Kolumbia naist, kes koleda h22lega soigus ja eesti luuletaja Andres Ehinit.
K2isime Wellingtoni satelliitlinnas Poriruas yrituse avamisel, juba siis oli n2ha, et asi poele riti professionaalselt korraldatud, aga yldiselt oli eestlastele k6ik positiivnems est p2rast Kolumbia naise vaevarikast ja pikka soigumist esines Ehin (eesti ja inglise keeles) yhe v2ga laheda luuletusega, mida k6ik armastasid. Mina sain Liinalt ja Kalevilt eesti raamatuid ja plaate, mis nad ehiniga olid saatnud, clint sai neilt eesti keele 6piku ja paar lasteraamatut nii et meie olime eriti 6nnelikud.
Lauba n2itasin Ehinile v2he linna ja siis viis kohalik eestane Aino meid teise Wellingtoni satelliitlinna Upper Hutti, kus yhe eesti soost vanaproua Irene juurs oli korraldatud luulelugemine kohaliekle eestlastele. Koos oli umbes kymme inimest, siinne eesti kogukond on k6ik v2ga vanad ja tervis ei luba neist paljudel enam v2lja tulla.
Aga need, kes tulid, tundusid p2ris r66msad. Olin Clinti kaasa v6tnud ja et paremini eestikeelsesse ymbruskonda sisse elada, alustas ta vestlust lausega "On suur shokolaadi kook" ja viipas s88gitoa laua poole. Oli jah suur kook, eesti vanaproua oli korraldamisega vaeva n2inud.
Seal on Aino, suur eesti asjade eestvedaja, Arkaadi, kes on just eestis k2inud ja r22gib kogu aeg (ilusat vanamoodsat eesti keelt). Kui Ehin m6ne pikema luuletuse loeb, tundub, et eestlased hakkavad v2he nihelema ja kaotavad m6tte. N2iteks Ainol on kyll hea meel, et luuletusi ka inglise keele s loetakse,s est ta on siia juba enne teist maailmas6da tulnud ja abstraktsemate m6tete eestikeelse m6istmise v6i v2ljendamisega on tal raskusi.
Eestlasi huvitab, kuidas veen ajal tsensuuriga oli ja k6ik n6uka ajal elamsie kohta. Mulel tundub, et luuletusi na dniiv2ga ei m6ista. Minu teada on k6ik siinsed eestlased insen2rid v6i keemikud, mitte inimesed, kes luulega igap2evaelus kokku puutuvad. Tutvun kohvilauas Tiit Rabaga, kes on syndinud Saksamaal p6genikelaagris enne kui perega siia tuli, ta on teistest eestlastest noorem ja k6busam,tal on alles noored lapsed, kelle ainus eestikeelne s6navara on vanaema ja ja vanaisa, ja shokolaadikook.
Yldiselt tundub, et eestlate suurim r66m sellel kohtumisel on 2ratundmisr66m - Ehin mainib, et on saanud Juhan Liivi luulepreemia, ja eestlased noogutavad r66msalt, sest nad teavad , kes on Juhan Liiv. Ehin loeb luuletuse siberist, kus ta sealseid p6lisrahvaid uurinud on, ja Arkaadi r22gib omalt poolt sellest, kuidas eestlasi siberisse kyyditati. Ehin r22gib Lihula m2lestussamba skandaalist ja eestlased r22givad Lehola Lembitust.
