esmaspäev, november 22, 2004
Abel Tasman II
kes mu jutu algust pole lugenud, kerige k6igepealt eelmise siisekande juurde. Ma lihtsalt tykeldan oma seiklust, et p6nevust yleval hoida.
J2rgnevaid p2evi v6ib kirjeldada kui m88da paksu, tuhedat ja lopsakat kohalikku metsa (native bush) trampimist, ohtralt linde, putukaid, taimi ja h22li. Madusid Uus-Meremaal yldse ei ole.Telk yles, v2ike gaasikeetja v2lja ja kiirnuudlid keema. Kaardipartii, 8ised metsa-ja rannah22led, magama. Yles. Hommikused nuudlid. Telk kokku, marssima.
Teise p2eval hakkas vihma sadama. Kogu 88 sadas ja kolmandal hommikul ka. Aga mille liiga hullusti. K6ndisime m66da niisket ja v2rsket metsa, m2ed aurasid, meri auras.
Paljud kohad olid l2bitavad ainult m66na ajal ja selleks tuli 6iges kohas olla 6igel ajal. Siin on t6us ja m66n v2ga tugevad ja nii lahe oli vaadata tuidas vesi tagasi yles tuli, suure hooga, ja kuidas lahed, mis olid olnud vaid paljas liiv, j2lle vett t2is valgusid ja kuidas v2ikeses krabid oma liivast urgudesse pugesid. Ja keset maad seisnud paadid olid j2rsku j2lle vees.
Ujuma ma veel ei kippunud, kylm oli. Aga k6ige selle kokkuv6tteks v6in 8elda, et tahan veel nii sygavasse loodusesse. Nii hea oli olla kogu maailmast eemal (2ra mobiililevist unistagi), oma poriste saabaste, kiirnuudlite ja maailam k6ige lahedama loodusega.
J2rgnevaid p2evi v6ib kirjeldada kui m88da paksu, tuhedat ja lopsakat kohalikku metsa (native bush) trampimist, ohtralt linde, putukaid, taimi ja h22li. Madusid Uus-Meremaal yldse ei ole.Telk yles, v2ike gaasikeetja v2lja ja kiirnuudlid keema. Kaardipartii, 8ised metsa-ja rannah22led, magama. Yles. Hommikused nuudlid. Telk kokku, marssima.
Teise p2eval hakkas vihma sadama. Kogu 88 sadas ja kolmandal hommikul ka. Aga mille liiga hullusti. K6ndisime m66da niisket ja v2rsket metsa, m2ed aurasid, meri auras.
Paljud kohad olid l2bitavad ainult m66na ajal ja selleks tuli 6iges kohas olla 6igel ajal. Siin on t6us ja m66n v2ga tugevad ja nii lahe oli vaadata tuidas vesi tagasi yles tuli, suure hooga, ja kuidas lahed, mis olid olnud vaid paljas liiv, j2lle vett t2is valgusid ja kuidas v2ikeses krabid oma liivast urgudesse pugesid. Ja keset maad seisnud paadid olid j2rsku j2lle vees.
Ujuma ma veel ei kippunud, kylm oli. Aga k6ige selle kokkuv6tteks v6in 8elda, et tahan veel nii sygavasse loodusesse. Nii hea oli olla kogu maailmast eemal (2ra mobiililevist unistagi), oma poriste saabaste, kiirnuudlite ja maailam k6ige lahedama loodusega.
