esmaspäev, november 22, 2004
Abel Tasman
Mul on suurep2rased p6hjused, miks ma l6ike Abel TAsmanil tr2mpimisest varem pole r22kinud. NImelt tulin ma 6htu enne matka Aucklandist intervjueerijaid treenimast ja samal hommikul kui tagasi saabusime, pidin j2rgmisele treeningule tormama.
Aga mul on ka suurep2rased p6hjused, miks sellest tagantj2rgi veel kirjutada - see oli siiralt mu siinviibimise k6ige lahedam kogemus.
Abel TAsman national Park asub L6unasaare p6hjappolsemal kyljel, niisiis suht l6hedal Wellingtonile. Meie l2ksime sinna lennukiga, Wellingtonist Nelsonisse on umbes pool tundi lennata. Nelsonis elab ja t88tab praegu Andrew, perekonnanimega Gaz, kes on clinti mate Napierist, ylikoolis mere - jas keskkonnateadust 6ppinud kutt. Nelsonis t2iendasime oma varusid - Wellingtonist oli meil kaasas telk, magamiskotid, paar lyhikesi ja paar pikki pykse, -kaks t-s2rki ja midagi sooja. Kuna metsas ennast mesta ei saa, pole mingit m6tet ylem22raseid riideid kaasa tassida. K6nnitakse ja magatakse samades riietes. Lisariietega oleksidki seljakotid liiga metsikud tulnud - kaasa tuli kanda viie p2eva toit ja mis iganes sul muud metsas vaja oli.
Meie esimene p2ev oli mulle p2ris raske - kuna olim eallse sel p2eval j6udnud, alustasime tr2mpimist suhteliselt hilja. Meie eesm2rgiks oli j6uda j2rgmisse telkimiskohta, kus oli ouhas joogivesi. Ilm oli palav ja minu kott olu ilmselt umbes viisteist kilo, clinti ona aga tunduvalt metsikum.
Abel TAsmani matkarada on mere22rne ja kui te mu pilte vaatate, leiate imesinise vee, kuldsete randade ja palmipuudega fotosid. Niisugused vaated avanesid meile enamuse esimesest p2evast. Vahel t6usis rada k6rgele metsa ja puud varjasid ranna, siis aga laskus alla randa ja me n2gime k6ige ilusamaid loodusvaateid (ja siis pidime j2lle m2es yles ronima,muidugi). Peaaegu oma esimesse telkimiskohta j6udes l2bisime madala kivise ja kanarbikuse ning kidurm2nnise maastiku, mis mulle meenutas Lohusalut, Clintile aga m6ningais Turu saarestiku saari.
Telkimiskohta j6uda oli lausa fantastiline. Viis tundi hirmsa pakiga k6ndida oli p2ris raske. telikiskohas saime aga palju linde vaadata ja kuulata. Kui te mu pilte vaatate, n2ete musta sinise ja punasega lindu, kes on Pukeko. Ta eriti ei lenda. Enne kui maoorid siia tulid, polnud Uus-Meremaal yhtegi imetajat, ega yldse kedagi, kes lindusid s88nud oleks, sellep2rast nad eriti lennata enam ei viitsinudki. Mis neile hiljem muidugu saatuslikuks sai, maoorid t6id siia nimelt sea, koera ja roti. Siga suri kohe v2lja, ma ei tea, mis sellest koerast sai, aga rotile kangesti meeldisid linnumunad.
Aga mul on ka suurep2rased p6hjused, miks sellest tagantj2rgi veel kirjutada - see oli siiralt mu siinviibimise k6ige lahedam kogemus.
Abel TAsman national Park asub L6unasaare p6hjappolsemal kyljel, niisiis suht l6hedal Wellingtonile. Meie l2ksime sinna lennukiga, Wellingtonist Nelsonisse on umbes pool tundi lennata. Nelsonis elab ja t88tab praegu Andrew, perekonnanimega Gaz, kes on clinti mate Napierist, ylikoolis mere - jas keskkonnateadust 6ppinud kutt. Nelsonis t2iendasime oma varusid - Wellingtonist oli meil kaasas telk, magamiskotid, paar lyhikesi ja paar pikki pykse, -kaks t-s2rki ja midagi sooja. Kuna metsas ennast mesta ei saa, pole mingit m6tet ylem22raseid riideid kaasa tassida. K6nnitakse ja magatakse samades riietes. Lisariietega oleksidki seljakotid liiga metsikud tulnud - kaasa tuli kanda viie p2eva toit ja mis iganes sul muud metsas vaja oli.
Meie esimene p2ev oli mulle p2ris raske - kuna olim eallse sel p2eval j6udnud, alustasime tr2mpimist suhteliselt hilja. Meie eesm2rgiks oli j6uda j2rgmisse telkimiskohta, kus oli ouhas joogivesi. Ilm oli palav ja minu kott olu ilmselt umbes viisteist kilo, clinti ona aga tunduvalt metsikum.
Abel TAsmani matkarada on mere22rne ja kui te mu pilte vaatate, leiate imesinise vee, kuldsete randade ja palmipuudega fotosid. Niisugused vaated avanesid meile enamuse esimesest p2evast. Vahel t6usis rada k6rgele metsa ja puud varjasid ranna, siis aga laskus alla randa ja me n2gime k6ige ilusamaid loodusvaateid (ja siis pidime j2lle m2es yles ronima,muidugi). Peaaegu oma esimesse telkimiskohta j6udes l2bisime madala kivise ja kanarbikuse ning kidurm2nnise maastiku, mis mulle meenutas Lohusalut, Clintile aga m6ningais Turu saarestiku saari.
Telkimiskohta j6uda oli lausa fantastiline. Viis tundi hirmsa pakiga k6ndida oli p2ris raske. telikiskohas saime aga palju linde vaadata ja kuulata. Kui te mu pilte vaatate, n2ete musta sinise ja punasega lindu, kes on Pukeko. Ta eriti ei lenda. Enne kui maoorid siia tulid, polnud Uus-Meremaal yhtegi imetajat, ega yldse kedagi, kes lindusid s88nud oleks, sellep2rast nad eriti lennata enam ei viitsinudki. Mis neile hiljem muidugu saatuslikuks sai, maoorid t6id siia nimelt sea, koera ja roti. Siga suri kohe v2lja, ma ei tea, mis sellest koerast sai, aga rotile kangesti meeldisid linnumunad.
