pühapäev, veebruar 06, 2005
naljakas...
tundub nii kummaline, et ma olen siin aasta olnud ja mulle tundub, et ma olen sellest k6igest juba kirjutanud. N2iteks aasta tagasi, kuuendal veebruaril ma juba kirjutasin ragbi seitsmetest. ja nyyd seletan ma k6igile hiljem saabunud v2lismaalastele, mis v2rk on. Linn oli samamoodi metsiktult kostymeeritud rahvast t2is nagu eelmisel aastal. K2isime samades pubides, kus eelmisel aastal.
Mis siis yldse selle aastaga muutunud on?Ma pole enam turist, ma tean t2pselt, mis v2rk on. Me ei h2ngi Clintiga linna peal yksi, vaid kohtume paari tuttavaga ja l2hme p2rast Hiina uusaasta tulestikku minu lemmikb2ndi kuulama. (No vot, hiina uusaastat kyll eelmisel aastal sel ajal polnud, ja nii lahedat ilutulestikku ka mitte.) Minu lemmikb2ndi meestega olen just sel n2dalal tuttavaks saanud ja nende vaheajal saan nendega v2ljas r66msalt lobiseda. V2ljas, sest on palav nagu ei iial varem Wellingtonis olnud pole, ja v2ljas, sest aastaga on seadused muutunud, ja sees enam suitsetada ei tohi (siinkohal palun mitte segadusse statuda, need on mu lemmikb2ndi Nick ja Andrew, kes suitsetavad, mina olen valdavalt v2ga viisakas).
L2hme Clintiga teise baari, kus ootavad meid Bex ja Lauri. Kui Clint kysib, mida ma juua tahan, palun end yllatada ja Clint naaseb Cosmopoiltaniga. Eelmisel aastal oli tema yli6pilane ja mina t88tu ning me j6ime ainult jubedat 6lut nimega Tui. Nyyd oleme noored professionaalid.
Kui me kodu poole k6nnime, n2eme pikki sabasid klubide uste taga, ja peale uue baari nimega Milk, on k6ik nagu eelmisel aastal.
Ma olen tantsinud ja palavuse yle virisenud ja hunniku inimestega lobisenud, kuid ma tean, et minu s6praderohkuse illusioon eelmisen2dalasest grillpeost (mis toimus ka eelmisel aastal), on purunenud, sest kaks mu kolmest s6brast osustasid paarduda ja kolmas s6itis Christchurchi. Basta.
Aga ma pole kurb. Ma tean, et selle aasta jooksul siin olen ma end professionaalselt teostanud, v2ga palju 6ppinud, m6negi toreda inimesega kohtunud ning Clintiga kooselu nautinud. Ja ma tulen varsti koju. Kus pole mingit ragbit.
Mis siis yldse selle aastaga muutunud on?Ma pole enam turist, ma tean t2pselt, mis v2rk on. Me ei h2ngi Clintiga linna peal yksi, vaid kohtume paari tuttavaga ja l2hme p2rast Hiina uusaasta tulestikku minu lemmikb2ndi kuulama. (No vot, hiina uusaastat kyll eelmisel aastal sel ajal polnud, ja nii lahedat ilutulestikku ka mitte.) Minu lemmikb2ndi meestega olen just sel n2dalal tuttavaks saanud ja nende vaheajal saan nendega v2ljas r66msalt lobiseda. V2ljas, sest on palav nagu ei iial varem Wellingtonis olnud pole, ja v2ljas, sest aastaga on seadused muutunud, ja sees enam suitsetada ei tohi (siinkohal palun mitte segadusse statuda, need on mu lemmikb2ndi Nick ja Andrew, kes suitsetavad, mina olen valdavalt v2ga viisakas).
L2hme Clintiga teise baari, kus ootavad meid Bex ja Lauri. Kui Clint kysib, mida ma juua tahan, palun end yllatada ja Clint naaseb Cosmopoiltaniga. Eelmisel aastal oli tema yli6pilane ja mina t88tu ning me j6ime ainult jubedat 6lut nimega Tui. Nyyd oleme noored professionaalid.
Kui me kodu poole k6nnime, n2eme pikki sabasid klubide uste taga, ja peale uue baari nimega Milk, on k6ik nagu eelmisel aastal.
Ma olen tantsinud ja palavuse yle virisenud ja hunniku inimestega lobisenud, kuid ma tean, et minu s6praderohkuse illusioon eelmisen2dalasest grillpeost (mis toimus ka eelmisel aastal), on purunenud, sest kaks mu kolmest s6brast osustasid paarduda ja kolmas s6itis Christchurchi. Basta.
Aga ma pole kurb. Ma tean, et selle aasta jooksul siin olen ma end professionaalselt teostanud, v2ga palju 6ppinud, m6negi toreda inimesega kohtunud ning Clintiga kooselu nautinud. Ja ma tulen varsti koju. Kus pole mingit ragbit.
