neljapäev, märts 10, 2005
eesti kunst maailma otsas
Sandra ja Margus oma Avangardiga tegid siin ka n2ituse lahti (Aucklandis oli neil suurem asi).
N2ituse avamisel oli hulgi mingeid kohalikke noori, keda ma elu sees varem n2inud ei olnud. Aga asi oli igati tore ja samuti oli kohutavalt hea kuulata eesti klatshi ja muud olulist - n2iteks k6ikidest uutest kohukesesortidest, mis vahepeal kodumaal leiutatud on, ja uutest hoiatustest sigaretipakkidel.
MA ei oleks iial arvanud, et ma moodsat kunsti kelelegi seletama pean (sest ma isegi sellest suurt ei tea ka kergelt kahtlustavaks j22n), aga kui Sandra ye kiivi tshikiga kohaliku parlamendi ees performance'it tegi, sattusim ma v2ga keerukasse olukorda.
Sandra ja teine tshikk olid ilusates vahutavates kleitides, nagu nukukesed, seisidparlamendi ees ja hoidsid k2es silte WE ARE PRETTY GIVE US MONEY. (kahjuks eelistas fototaparaat sel p2eval vaba p2eva v6tta ja koju j22da).
Mu t88kaaslased, kellele yritust reklaaminud olin, kysisid aga hiljem n6udlikult, et mis nad ei laulnud ja tantsinudki. Ma poel apsaluutselt mingi kunstiteadlane nagu m6ned ja ma ei tea, performancitest suurt midagi, aga ma katsusin neile seletada, et see on peaaegu nagu maal v6i skulptuur, aga s6numi ja pildi edastamiseks kasutatakse teisi avhendeid, n2iteks kunstnikke enidi. Minu metodoloogid - kysimustike disainijad ja arendajad ei saanud sellest aru ja ma andsin alla. Ma ei tea, mis valesti l2ks.
Ja ma ei taha rassistlik olla, aga kui ma kodus sellest Caterinale r22kisin (politoloogitudeng Itaaliast, sama kunstiv66ras kui mina), tabas ta v2hemalt kontseptsiooni suurep2raselt.
Aga mis on ilmselt k6ige olulisem, et j2lle sai eetlastega eesto kombel juua ja jaurata.
N2ituse avamisel oli hulgi mingeid kohalikke noori, keda ma elu sees varem n2inud ei olnud. Aga asi oli igati tore ja samuti oli kohutavalt hea kuulata eesti klatshi ja muud olulist - n2iteks k6ikidest uutest kohukesesortidest, mis vahepeal kodumaal leiutatud on, ja uutest hoiatustest sigaretipakkidel.
MA ei oleks iial arvanud, et ma moodsat kunsti kelelegi seletama pean (sest ma isegi sellest suurt ei tea ka kergelt kahtlustavaks j22n), aga kui Sandra ye kiivi tshikiga kohaliku parlamendi ees performance'it tegi, sattusim ma v2ga keerukasse olukorda.
Sandra ja teine tshikk olid ilusates vahutavates kleitides, nagu nukukesed, seisidparlamendi ees ja hoidsid k2es silte WE ARE PRETTY GIVE US MONEY. (kahjuks eelistas fototaparaat sel p2eval vaba p2eva v6tta ja koju j22da).
Mu t88kaaslased, kellele yritust reklaaminud olin, kysisid aga hiljem n6udlikult, et mis nad ei laulnud ja tantsinudki. Ma poel apsaluutselt mingi kunstiteadlane nagu m6ned ja ma ei tea, performancitest suurt midagi, aga ma katsusin neile seletada, et see on peaaegu nagu maal v6i skulptuur, aga s6numi ja pildi edastamiseks kasutatakse teisi avhendeid, n2iteks kunstnikke enidi. Minu metodoloogid - kysimustike disainijad ja arendajad ei saanud sellest aru ja ma andsin alla. Ma ei tea, mis valesti l2ks.
Ja ma ei taha rassistlik olla, aga kui ma kodus sellest Caterinale r22kisin (politoloogitudeng Itaaliast, sama kunstiv66ras kui mina), tabas ta v2hemalt kontseptsiooni suurep2raselt.
Aga mis on ilmselt k6ige olulisem, et j2lle sai eetlastega eesto kombel juua ja jaurata.
