teisipäev, aprill 05, 2005
Christchurch
ma nyyd katsun oma reisimuljete kirjapanemisega alustada. Clint on oma arvuti vallutanud nii et illustratsioonit\d tulevad p2rastpoole.
Lendasime lihav6ttepyhap2eva p2rastl6unal Christchurchi. Lennujaama buss viis meid otse keskv2ljakule ja kohevarsti selguski, misssuguse linnaga tegemist on. Pisikene wannabe inglismaa linn. Kui mujale Uus-meremaale tulid igasugu kahtlased inimesed, siis Christchurch oli korralike konservatiivsete anglikaanide linn. Linna sydameks ongi Christchurchi kaatedraad, mida kutid 1860ndatel umbes kohe ehitama hakkasid kui kohale j6udsid, endal polnud veel maja ega p6ldugi. Yldse on ses linnas hulgi rohkem kirikuid kui n2iteks Wellingtonis.
Linnast l2bi voolab Avoni j6gi, see on nimetatud samanimelise j6e j2rgi inglismaal.
Esimesel p2eval p2rast seda kui suutsime oma hosteli yles leida, jaurasime niisama linna peal ringi. Mulle hakkas selgeks saama, et l6unas on ikkaa tunduvaalt kylmem kui p6hjas ja isegi tuuline Wellington oli ses suhtes m6nusam.
J2rgmisel p2eval tegime igasugu turistv2rki, k2isime kohalikus muuseumis ja. Mulle meeldis 6udselt, et osa muuseumi oli tehtud vanaaegseteks Christchurchi t2navateks vanaaegsete 2ridega. Clint v2itis, et nii tehakse igag muuseumis, aga mulle nii meeldis kujutleda, et me olemegi vanaaegses Christchurchis ja ostame portselani ja kaheraudseid.
Ronisime katedraali tippu ja vaatasime igas suunas alla. See polnud nii hirmus muljetavaldav ja torni tippu polnud rohkem trepiastmeid kui meil igap2evaselt koju minnes. Tegin siiski oma kohustusslikud fotod.
Christchurchis on suur Antarktika uurimise keskus ja sealt v2ljuvad lennukid Uus-Meremaa baasi Antarktikas. Selle keskuse juures on ka muuseum, mida me kylastasime. Ma leidsin, et on ilgelt lahe, et nyyd olen ma k2inud nii Arktikumis Rovaniemis kui ka Antarctic Center'is Christchurchis. ^ppisin palju pingviinide kohta, ja et Antarktika on kole kuiv, ainult mingi viis millimeetrit sademeid aastas. Nagu j22k6rb, ja kui sa seal pidevalt ei joo, dehydreerud nagu naksti. Seal oli ka lumetormi tuba. Sisenedes pidi jopid selga ajama ja siis olime miinus viies, lume ja j22ga. Siis pandi mingid ventilaatorid t88le ja algas lumetormi simulatsioon. Ma p2ris t2pselt ei saa aru, miks ma sinna ronisin, aga selline eesti-ootan kylmas bussi-tunne tuli peale kyll.
Viimasel p2eval Cantebury regioonis s6itsime Akaroasse.
Lendasime lihav6ttepyhap2eva p2rastl6unal Christchurchi. Lennujaama buss viis meid otse keskv2ljakule ja kohevarsti selguski, misssuguse linnaga tegemist on. Pisikene wannabe inglismaa linn. Kui mujale Uus-meremaale tulid igasugu kahtlased inimesed, siis Christchurch oli korralike konservatiivsete anglikaanide linn. Linna sydameks ongi Christchurchi kaatedraad, mida kutid 1860ndatel umbes kohe ehitama hakkasid kui kohale j6udsid, endal polnud veel maja ega p6ldugi. Yldse on ses linnas hulgi rohkem kirikuid kui n2iteks Wellingtonis.
Linnast l2bi voolab Avoni j6gi, see on nimetatud samanimelise j6e j2rgi inglismaal.
Esimesel p2eval p2rast seda kui suutsime oma hosteli yles leida, jaurasime niisama linna peal ringi. Mulle hakkas selgeks saama, et l6unas on ikkaa tunduvaalt kylmem kui p6hjas ja isegi tuuline Wellington oli ses suhtes m6nusam.
J2rgmisel p2eval tegime igasugu turistv2rki, k2isime kohalikus muuseumis ja. Mulle meeldis 6udselt, et osa muuseumi oli tehtud vanaaegseteks Christchurchi t2navateks vanaaegsete 2ridega. Clint v2itis, et nii tehakse igag muuseumis, aga mulle nii meeldis kujutleda, et me olemegi vanaaegses Christchurchis ja ostame portselani ja kaheraudseid.
Ronisime katedraali tippu ja vaatasime igas suunas alla. See polnud nii hirmus muljetavaldav ja torni tippu polnud rohkem trepiastmeid kui meil igap2evaselt koju minnes. Tegin siiski oma kohustusslikud fotod.
Christchurchis on suur Antarktika uurimise keskus ja sealt v2ljuvad lennukid Uus-Meremaa baasi Antarktikas. Selle keskuse juures on ka muuseum, mida me kylastasime. Ma leidsin, et on ilgelt lahe, et nyyd olen ma k2inud nii Arktikumis Rovaniemis kui ka Antarctic Center'is Christchurchis. ^ppisin palju pingviinide kohta, ja et Antarktika on kole kuiv, ainult mingi viis millimeetrit sademeid aastas. Nagu j22k6rb, ja kui sa seal pidevalt ei joo, dehydreerud nagu naksti. Seal oli ka lumetormi tuba. Sisenedes pidi jopid selga ajama ja siis olime miinus viies, lume ja j22ga. Siis pandi mingid ventilaatorid t88le ja algas lumetormi simulatsioon. Ma p2ris t2pselt ei saa aru, miks ma sinna ronisin, aga selline eesti-ootan kylmas bussi-tunne tuli peale kyll.
Viimasel p2eval Cantebury regioonis s6itsime Akaroasse.
