reede, oktoober 07, 2005

paha paha

kell on kõvasti neli läbi ja ma ei tudu veel, sest mulle tundus olulisem külastada oma ameeriklastst kursakaaslastega budapeati klubisid kui et järgmise nädala koolitükke teha.

Ma ei tea, kas ma olen varem maininud, et budapestis on hirmus palju kodutuid.Nad arvavad, et suurusjärgus 5000-30 000, keegi täpselt ei tea. Ma pole siiamaani nende pärast eriti mretsenud, sest ilm on ikka soe. Aint niipalju kui et et sellele hare krishna mungale raha andnud, kes iga päev meie tänaval annetusi korjab, et kodutuid toita.

Kui me koju tulime, nägin kolme kogu pingi peal magamas, kodutud nagu kodutud ikka, naine oli mehe üla najale magama läänud, mingi tekk peal. Nende ees oli mingi suurem kast, lähemale jõudes nähtavalt lapsekäru. ja pisikesed jalad teki alt välja vaatamas. see oli lihtsallt nii hirmus kurb ja karm. Ma ei tea, kas neil siin maal üldse mingit sotsiaalpoliitikat on!

Ma suutsin end lõpuks maha rahustada mõeldes, et vähemalt on sellek lapsel ema ja isa, kes tema eest hoolitsevad. Kuigi ma ei tea, mis moodi see välja näeb kui külmaks läheb. Kidagi hirmus kurb on.

|

<< Home

This page is powered by Blogger. Isn't yours?