neljapäev, november 17, 2005

põnevamaks

MA vaatasin oma vanu postitusi, ja kuigi kohutavate Typodega, oli mu blog tollel ajal ikka palju parem. Võibolla oli asukoht ja elu lihtsalt teistsuguna, kes teab. Praegu on mu elus ainult kool ja peod, nii et esmapilgul tndub, et pole enam nii huvitavatest asjadest kirjutada nagu kääbikud ja Taranaki. Aga ma kirjutaksin paarist oma õppejõust, nemad ongi ju praegu mu kõige olulisemad tähtsad teised.

David. David on prantuse keelt kõnelevat Belgiast pärit umbes kolmekümneviiene sotsiaalantropoloogia õppejõud. Kohe kui mu kursaõed teda esmest korda nägid, armusid nad tasse ära. Selline imekaunis, huumorimeelega ja prantsuse aktsendiga tööp, ke räägib kultuurist ja sellest kuidas ta Aafrikas põllutööd tegi, ja kes fännab feministlikku antropoloogiat, lihtsalt ei saa kedagi külmaks jätta. Ma ise päris peast segane pole ta pärast (no mitte nii hullsti kui Anca, Maria, Marta, Jasmina ja Yuliana on, aga see on küll täiesti uskumatu, et ta nede muude kvaliteetide kõrval veel hirmus tark on.

Aga muidugi mitte nii tark kui Prem, kes on maailma kõige targem inimene üldse. Vahel on ta nii postmodernistlikult tark kolonialismi loengus, et keegi ei saa täpselt aru, mis see point oli, aga kui temaga kahekesi rahulikult mu magistritööd arutada, ta on nimelt mu juhendaja, on ta väga mõnus ja vastutulelik. Prem on Malaisiast pärit indialane, kes on igal pool elanud ja maailma kõige shefimates ülikoolides käinud, muuhulgas LSE-s ning uurinud muuhulgas Austraalia migrante, nii et ta teab misasi on NZ ja puha. Ma tean tütarlapsi, kes ka Premi järgi hullud on, aga Prem on abielus ja tal on kaks ilusat pruuni last.

|

<< Home

This page is powered by Blogger. Isn't yours?