uusmeremaamaoor nõu moor

Nagu ma ise juba ammu aru sain, pole Eesti glamuurne.Nagu ma täna öösel aru sain, on mu sõbrad igavaks ja vanaks muutunud. Aga siis, pärast nutuselt Paldiski maanteel hiivamist istud sa esimesse põleva plafooniga taksosse. Kus on kaks suitsetavat meest, kes vene keles teatavad, et Õismäele on zada kruooni. Kui üritad nad pikalt saata ja taksost väljuda, ütleb ta okei viikümmend. No olgu. Tagaistmel turvavööd ei leidu, sõidan ja kardan. Kuni midagi vene keelest aru saan. Tüübid räägivad 'Master ja Margaritast'.Mille peale ma muidugi rõõmsalt kilkama pean. Mille peale nemad rõõmsalt kikavad, et neh, saad küll vene keelet aru.
Haige Eesti. Su venelasest taksojuht on intelligent.

Mainimata seda, et enne teise imearmsa vähemusrahvusest noormehega mäkis friikaid oodates rääkisime filmist 'supersize me'. Me oleme õpetatud kartma neid meie ümber, aga tegelikult on nad üllatusintelligendid. Haiged jobud, kes meele rõõmsaks teevad kui sõbrad alt veavad.

Säh siis. Budapestis ongi parem tantsida. Ja igal pool mujal on parem.Säh siis.