uusmeremaamaoor nõu moor

Sai siingi õnnelikult vabariigi aastapäevaga ühele poole. Neljapäeval kell kaks oli saatkonnas vastuvõtt, stiilis kui palju Vana Tallinnat jaksavad eestlased tunniga ära juua. Palju. Mingeid kõnesid ja värke polnud, lihtsalt lihapallid ja kelnerid, kes omavoliliselt Vana Tallinnat shampuse sisse valasid. Palju eestlasi, ülikoolide omad, ja punt vahetusõpilasi. Need keska tsikid olid ainsad noored inimesed vastuvõtul kui ma kohale jõudsin, niisiis läksin nednega rääkima. Aga natuke imelik oli küll, kui nad mind püüdlikult teietasid. Eks ma olengi vana ja hirmuäratav.

Eile kokkasin oma sõpradele aastapäeva puhul, tore, et Anke siin oli, nii et ma polnudki ainus eestlane. Igal juhtul tuli kõik suurepäraselt välja, pärast läksime mingile muule peole ja tantsima, nii et täna eelistan koju jääda ja homseks kirikuks toibuda. Mu projekt on mind täielikult endasse haaranud, see on kõige huvitavam välitöö üldse ja super ettevalmistus magistriks. Ma ootan homme hommikut, et oma kirikusõpru näha.